Kaugtöö tegijate arv kasvas mullu enam kui 40 000 inimese võrra

Karikatuur kaugtööst. Autoriks Rõugesse loodud kaugtöökeskuse Catlamaja tegevjuht Jaanus Mark. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmetel kasutas 2020. aastal oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem.

Kõige populaarsem oli kaugtöö teises kvartalis, kui seda võimalust kasutas koguni 198 700 inimest, teatas statistikaamet.

Kaugtööd tegevate hõivatute osatähtsus oli 2020. aastal kõige suurem Harjumaal, Tartumaal ja Hiiumaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal, Saaremaal ja Võrumaal.

Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul peituvad kaugtöö populaarsuse põhjused koroonaviiruse levikus, sellest tingitud piirangutes ja soovitustes kodus püsida. "Kaugtöö tegijate arvuline tipp saabus möödunud aasta teises kvartalis ehk viiruse esimese laine ajal, mil inimesed olid eriti ettevaatlikud," märkis ta pressiteates.

Põlluäär lisas, et kolmandas kvartalis vähenes koos viiruse taandumisega ka kaugtöö tegijate arv, mis aga neljandas kvartalis taas suurenes. "Võrreldes teise kvartaliga jäi kaugtöö tegijate arv neljandas kvartalis siiski 27 500 inimese võrra väiksemaks," nentis analüütik.

Kõige suurem oli kaugtöö tegijate osatähtsus 70,5 protsendiga info ja side, 63,7 protsendiga finants- ja kindlustustegevuse ning 57,9 protsendiga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusalal. Kõige väiksem aga 8,9 protsendiga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, 9,5 protsendiga majutuse ja toitlustuse ning 13,1 protsendiga töötleva tööstuse tegevusalal.

Kaugtööd said endale lubada 51 protsenti tippspetsialistidest, 49 protsenti juhtidest, 35 protsenti keskastme spetsialistidest, 23 protsenti kontoritöötajatest ning vaid 2 protsenti lihttöölistest.

"Võrreldes meestega suurenes naiste seas aastaga kaugtöö tegijate osatähtsus oluliselt rohkem. Haridustaseme järgi oli selgelt kõige enam kaugtöö tegijaid kõrgelt haritute seas," lisas Põlluäär.