Elanikud võivad tulevikus saada kohaliku elu küsimuste üle hääletada

Kaia Sarnet. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdikomisjon leidis teisipäeval, et kõrvuti volikogude tööga võiks oma kodukoha otsuste mõjutamisel üha enam kõlada ka kohalike inimeste hääl.

Kaasamisvõimaluste laiendamiseks kaalutakse ühe otsedemokraatia- ja osalusvormina seadusesse kohaliku rahvaalgatuse ja elanike hääletuse võimaluse sisse viimist, teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval.

Eksperdid on seisukohal, et kohaliku rahvaalgatuse ja selle käigus elanike hääletuse võimalus võiks edaspidi seaduses sätestatud olla. „Täna on õigus asjaomaseid teemasid elanike küsitlusele arvata vaid volikogul ja valitsusel,“ ütles rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet. „Samas leidub küllaga olulisi kohaliku elu küsimusi, mis võiksid piisava hulga inimeste soovil ja algatusel läbida elu paremaks ja demokraatlikuks korraldamiseks elanike hääletuse."

Hääletustulemustel oleks omavalitsuste otsustuskogudele nõuandev roll. Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei sõnul võiks kohalik rahvaalgatus kui kogukonna kaasamine olla omavalitsustele uudne ja vajalik tööriist, ent kuidas regulatsioon täpselt kujuneks, selgub edaspidi. „Siin on palju detailseid valikukohti, mille osas edasi töötame ning kindlasti on see teema, mis väärib ka edasist laiemat avalikku arutelu,“ sõnas Trei.

Samuti arutati põhjalikult osavallakogude ja muude piirkondliku valitsemise vormide ning osalusvõimaluste reguleerimist. Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Ave Viks toob näitena Soome ja teised Põhjamaad, kus elanikel on rohkem võimalusi kohalikus valitsemises kaasa rääkida ning volikogud reguleerivad kohapeal ise, kuidas korraldada nii, et inimeste seisukoht jõuaks otsustajateni parimal viisil.

„Jõudsime komisjonis seisukohale, et ka Eestis võiks osalusvõimalusi lisada ja seadusesse jätta vabama regulatsiooni,“ märkis Viks. „Näitena saaks osavalla täpsed sätted asendada piirkondlike kogude mõistega, mille alla mahuks erinevad variandid, sealhulgas kogukonnakogud, mida tänaseks on enamgi kui linnaosi ja osavaldasid. Selline lähenemine täidaks ka seaduse ülevaatamise eesmärki suurendada kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust.“

Kohaliku omavalitsuse korraldus seaduse eksperdikomisjon koguneb taas aprillis. Seaduse muutmise eelnõu loodetakse valmis saada sel sügisel. Eeldatavalt peaks kohalike omavalitsuste elu reguleeriv alusseadus uuendatud saama enne järgmisi riigikogu valimisi aastal 2023.

Praegu kehtiv seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi, selle muutmisega soovitakse regulatsioone ajakohastada ning vaadatakse üle kogu kohaliku omavalitsuse toimimine.