VIDEOLUGU ⟩ Kersti Kaljulaid käis idapiiril suusapatrullis

President Kersti Kaljulaid tegi laupäeval Saatse kordoni piirivalvuritega kaasa umbes kaheksa kilomeetri pikkuse suusapatrulli Eesti-Vene kontrolljoonel ning kohtus Perdaku külas kohalike elanikega, kellelt sai kaasa kommikarbi koos laulusõnadega.

Suusasõidule piirilõigul tõi presidendi üllatusega kuuldud lugu, et piirivalvuritel on kõikvõimalike mootorsõidukite kõrval kasutuses ka traditsioonilise mõõduga suusad.

«Ma pean ütlema, et väga hea varustus on,» kiitis Kaljulaid Lõuna-Eesti Postimehele piirivalvurite suuski. «Ma olen täitsa võlutud sellest kui mugavad need suusad tegelikult on. Mäletan, et 20 aastat tagasi Eesti kaitseväe käsutuses olnud suusad olid küll sellised, millega võitlusvõime langes nulli kui need alla panid, aga aeg on kõvasti edasi läinud. Töövahendid on head, peab ütlema.»

Laupäevane ilm pakkus Eesti kagunurgas õrna tuule ning viie-kuue miinuskraadiga pea ideaalseid suusatamistingimusi. «Tunne on ikka imeline,» kiitis Kaljulaid. «Ma püüan ette kujutada, kuidas piirivalvuritel on siis seda rada läbida, kui on pinnatuisk ja miinus 25. Ma arvan, et siis on märksa ebameeldivamaid hetki, aga täna on küll imeline ilm ja tore on see, et jälgi ei ole näha, et keegi oleks üle [kontrolljoone] käinud. Mõni kits vast.»

Ühtlasi oli laupäevane piirikülastus riigipeale ka soodne hetk avaldada tunnustust Kaja Kallase valitsusele, et see on Eesti-Vene piirilepingu teema taas sahtlist välja võtnud ja sellelt tolmu maha puhunud.

«Mina kuulun nende ridadesse, kes on alati arvanud, et piirileping on oluline ära sõlmida kui selleks peaks teisel poolel olema valmisolek,» kinnitas Kaljulaid. «Loomulikult jäädes selle juurde, et Tartu rahu kehtib, nii nagu seda asja on kogu aeg aetud. Mul on väga hea meel, et vabariigi valitsus on selle teema tõstnud ja näidanud, et Eesti pool on igati valmis [piirilepingut ratifitseerima].»

Nüüd kus Eesti on piirilepingu teema üles soojendanud, tuleb riigipea sõnul oodata, kas ja kuidas idanaaber sellele reageerib. «Kui teine pool ei ole valmis, siis ei saa me midagi teha. Me ise oleme valmis oma piiri, nagu rahvusvaheline tava seda ette näeb, fikseerima piirilepinguga,» kinnitas Kaljulaid.

Nõukogude Liidu lagunemise järel on Eesti ja Venemaa sõlminud piirilepingu kahel korral, kuid esimene, 2005. aastal sõlmitud kokkulepe, jäi jõustamata, sest Venemaa võttis oma allkirja tagasi. Teisel korral sõlmiti piirileping Moskvas 2014. aastal ning see ootab tänini kahe riigi parlamendi ratifitseerimisotsust.

Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone pikkus on üle 338 kilomeetri ning see jaguneb tinglikult kolmeks osaks: 135,6 kilomeetri pikkune maismaapiir alates Eesti-Vene-Läti kolmikpuntist Võrumaal, 126,3 kilomeetri pikkune Peipsi järvistut läbiv piiriosa ning 76,7 kilomeetri pikkune piirilõik Narva jõel.