:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/18/11798477t1hba95.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tuletab meelde, et alates 1. märtsist laieneb vingugaasianduri kohustuse ulatus, mis tähendab, et andur tuleb edaspidi paigaldada sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme asukohast.
Alates märtsist laieneb vingugaasianduri kohustus
„Vingugaas on nähtamatu vaenlane ja õigeaegne märguanne saab ära hoida kõige hullema. Paraku tuleb endiselt aeg-ajalt meelde tuletada, kui karmid võivad olla vingugaasi poolt põhjustatud tagajärjed inimese elule ja tervisele ning miks on oluline ka gaasiseadme olemasolul varustada kodu vingugaasianduriga,“ rääkis MKM-i ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving.
Kui siiani oli vingugaasiandur kohustuslik kõigis eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, siis alates 1. märtsist tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme – näiteks gaasikatla või gaasiboileri – asukohast või selle põlemiskambri tehnilisest lahendusest.
„Vingugaasiandur on täna küll kohustuslik, kuid see peab olema paigutatud nii, et sellest ka kasu oleks. Kui küttegaasiseade paikneb näiteks abiruumis, kuhu on paigaldatud ka vingugaasiandur, ei pruugi selle signaal jõuda inimesteni elu- või magamistoas. Küttegaasiseadmetega kodudes tasuks andurite asukohad ja töökindlus kindlasti üle kontrollida,” selgitas Talving.
Gaasiseadmete korrasoleku ja ohutuse eest vastutab seadme omanik. Gaasiseadmega ruumis peab olema toimiv ventilatsioon ja korralik õhu juurdevool, kuna gaasiseade vajab töötamiseks palju hapnikku. Gaasiseadmeid ja nendega seotud korstnaid ning ventilatsiooni tuleb vastavalt seadme juhistele lasta regulaarselt hooldada ja puhastada kord aastas ning tervikuna kontrollida iga nelja aasta järel.
Gaasiohutuse meelespeaga kodutarbijale saab tutvuda TTJA kodulehel. Käitumisjuhiseid leiab TTJA ja päästeameti veebilehel vingugaas.ee.