/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
/nginx/o/2021/02/21/13643198t1h1007.jpg)
Vahepeal 49 inimest hõlmanud Põlva haigla koroonakolle oli reedeks kahanenud 36 inimeseni ning olukord on haigla juhi kinnitusel normaliseerumas. Seni püsib olukord stabiilne ka teistes Lõuna-Eesti haiglates.
Põlva haiglas tekkis veidi enam kui nädal tagasi koroonakolle, kui viirus avastati patsiendilt, kes haiglasse saabudes andis negatiivse proovi. Haigla juht Margot Bergmann lausus, et reede hommiku seisuga oli koroonahaigeid haiglas veel 36 ja järgmised vabanejad järjekorras. «Sealt vähemalt kolm on täna veel edasi liikumas kas järelravile või õendusabisse. Tasapisi stabiliseerub olukord.»
Mõnel üksikul patsiendil on Bergmanni sõnul olnud raskemad respiratoorsed sümptomid, enamik on haigust põdenud kergelt. Lootuse kohaselt saab peagi töökorraldust normaalsele lähemale viia.
«Loodame hakata koroonapatsiente ühte osakonda koondama. Praegu nad on kahel korrusel. Siis saaksime plaanilist tööd rohkem avada. Kirurgia ja järelravi praegu võtta ei saa, kogu kirurgia pind on COVIDi all. Ei ole ka väga palju saanud sisehaigeid hospitaliseerida, kuna arstid on koroonaosakonnas ametis. Loodame järgmisena taastusravi uuesti avada. Ambulatoorne pool ja opiplokk töötavad ilusti.»
Tubli abi väljastpoolt
Suur abi on haiglajuhi kinnitusel olnud neile saabunud lisatööjõust. Haigla tegi üleskutse tervishoiu spetsialistidest vabatahtlike andmebaasi. Kokku saabus toeks kümmekond abilist. «Sealt tuli päris palju. Palju tudengeid on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist appi tulnud, oleme neid saanud nooremõdede ja hooldajatena kasutada. Lõuna-Eesti haiglast tuli samuti abiväge. Residentuuri tsüklit saime ühel arstil-residendil muuta, ta tuli appi arstina,» kirjeldas Bergmann.
Margot Bergmann, Põlva haigla juht
«Loodame hakata koroonapatsiente ühte osakonda koondama. Praegu nad on kahe korruse peal. Siis saaksime plaanilist tööd rohkem avama hakata.»
Et ohtlikke olukordi tulevikus ennetada, plaanib haigla testida patsiente ka pärast nende haiglasse jõudmist. «Alati testime neid, kui nad meile sisse tulevad, ja ilmselt hakkame testima ka neljandal ja seitsmendal päeval, regulaarselt. Siis saame kohe jälile, kui patsient vahepeal positiivseks muutub. Kui muidu testisime ainult siis, kui tekkisid sümptomid, siis nüüd profülaktika mõttes katsume neid regulaarselt testida,» lausus haiglajuht.
Ülejäänud kahes Lõuna-Eesti haiglas on olukord rahulikum. Võru külje all asuva Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütles, et seis on stabiilselt pingeline. «Selles mõttes isegi varasemast parem, et personal on enamikus vaktsineeritud ja karantiini ei pea jääma. 18 patsienti on meil praegu isolatsioonis. Haigla kolle on lahenenud. Patsiendid on eri kohtadest, kaasa arvatud Järvamaalt Koerust,» ütles Vask, kelle sõnul on haigla töötajatest vaktsineeritud 75 protsenti.
Siseosakond Lõuna-Eesti haiglas ületäitunud
Teised osakonnad töötavad Võru serval asuvas haiglas tavapäraselt, ent siseosakond on ületäitunud. «Üks osa on koroonahaiged ja teine osa muud patsiendid. Kõige keerulisem ongi teiste selle osakonna patsientidega, sest neid ei ole kuhugi paigutada. Põlva haigla neid ka praegu vastu ei võta, kuna on puhanguga seotud. Meil on seal 20 kohta, aga minu teada on praegu seal 24 haiget,» lisas Vask.
Kõige vähem koroonapatsiente on kolme maakonnakeskuse raviasutuste võrdluses Valga haiglas. Haigla juht Marek Seer lausus, et hospitaliseeritud on kaks koroonahaiget, kes vajavad haiglaravi, aga mitte kunstlikku hingamist. Haigla ei ole pidanud plaanilist ravitegevust piirama. Praegu on Valga haiglal kohustus hoida koroonahaigetele avatuna kuus voodikohta. «Valga haigla saab olla partner vabade kohtade olemasolul teistele lõuna regiooni raviasutustele,» ütles Seer.
Valga haigla töötajatest on esimese kaitsesüstidoosi saanud 56 protsenti. «Protsess on pooleli ning peame oluliseks tõsta vaktsineeritud töötajate osakaalu,» lisas Seer.