Eelmisel aastal uppus 58 inimest

Setomaal asuva Napi küla tiik, kus leiti eelmisel aasta märtsikuul vanahärra surnukeha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eelmine aasta oli uppumissurmade osas viimase viie aasta õnnetuim – uppus 58 inimest. Aasta varem hukkus veeõnnetuste tagajärjel 36 inimest. Eakate uppunute hulk oli mullu viimase kümnendi suurim.

Eelmisel aastal uppunutest 46 olid mehed ja 12 naised, hukkunutest enamik, 44, jättis elu siseveekogudesse. Meres ja piiriveekogudes uppus eelmisel aastal 13 inimest.

Eakate uppunute hulk oli 2020. aastal viimase kümne aasta suurim. Märga hauda jättis elu 33 eakat ning seda on kolm korda enam kui 2019. aastal. Täiskasvanud uppunu keskmine vanus oli 61 eluaastat – see on läbi aegade kõrgeim. Võrreldes 2019. aastaga on uppunute keskmine vanus suurenenud 8 aasta võrra. 

Enam kui pooltel juhtudel sai saatuslikuks vette kukkumine. Kõige rohkem uppus kukkumise tagajärjel inimesi kraavidesse ja tiikidesse. Kodukeskkonnas kukkumise tagajärjel uppus 10 inimest ning nad kõik olid eakad. Neist kuuel olid terviseprobleemid ja kolm hukkunut olid alkoholijoobes.

„Silma hakkab kurb tõsiasi, et eelmise aasta suvi ja talv tõid viimase viie aasta suurimad uppunute arvud. Suvekuudel uppus 25 inimest ning talvekuudel 10,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. „2020. aasta talv oli pehme – veekogudel puudus jääkate ning kaldad olid libedad. See omakorda suurendas õnnetustesse sattumise riski ning tõstis märgatavalt talvel uppunute hulka. Juba aasta esimesel kolmel kuul uppus Eestis 14 inimest,“ selgitas Virkala.

Muret tekitav tendents, mis uppumissurmade statistika puhul esile kerkib, on alkoholi liigtarvitamine. „Juba kolmandat aastat järjest on üle poole uppunutest olnud alkoholijoobes. Mullu oli 57 täiskasvanud uppunust 31 tarvitanud alkoholi, keskmine joove oli seejuures 2,58‰,“ rääkis Virkala.

Veeõnnetuste üldarv oli 2020. aastal rekordiline – juhtus 341 veeõnnetust ning see on taasiseseisvunud Eesti ajaloo suurim aastane veeõnnetuste hulk. Aasta varem oli veeõnnetusi pea poole vähem ehk 168.

Uppumissurmade arv on kasvanud ka Eesti naaberriikides. Soomes uppus 2020. aastal 113 inimest ning see on viimase viie aasta suurim uppunute hulk. Lätis uppus mullu 122 inimest ning seda on 26 enam kui aasta varem. Uppunute hulka on mõjutanud alkoholi liigtarbimine, aga ka sotsiaalsed tegurid ja ilmastik.

2021. aastal on Eestis uppunud kaks inimest.