:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2021/02/27/13654075t1ha258.jpg)
Eelmisel aastal taastas RMK koostöös partneritega üle 500 hektari poollooduslikke kooslusi ja ligi 6000 hektarit sookooslusi. Nende hulka kuulusid ka Põlva-, Valga- ja Võrumaa kooslused.
Lõuna-Eestis taastati mitmeid looduskooslusi
Viie aastaga on RMK eestvedamisel taastatud riigimaadel kokku üle 15 000 hektari ohustatud elupaiku, sellest 3300 hektarit poollooduslikke elupaiku ja üle 12 200 hektari sooelupaiku.
„Möödunud aasta oli looduskaitsetööde seisukohast märgiline, kuna lõpule jõudsid mitmed varem alustatud suured ja pikaajalised taastamistööd,“ ütles RMK looduskaitse osakonna juhataja Kaupo Kohv ja lisas, et seejuures on eriti hea meel, et looduskaitse arengukavas aastaks 2020 püstitatud eesmärk taastada 10 000 hektarit sooelupaiku õnnestus märkimisväärselt isegi ületada.
Kohvi sõnul said mullu valmis ulatuslikumad sooelupaikade taastamistööd Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Tolkuse rabas (1022 ha), kus tulemust saab näha ka matkarajal jalutades. Pärnumaal Maimas õnnestus meil esmakordselt Eestis katsetada turbasammalde osiste külvi. Lisaks lõppesid mitu aastat kestnud soode taastamistööd Lääne-Virumaal, kus koostöös LIFE-projektiga „Soode kaitse ja taastamine“ taastati Laukasoo Lahemaa rahvuspargis, Ohepalu soo Ohepalu looduskaitsealal, Sirtsi soo Sirtsi looduskaitsealal ja Tudusoo Tudusoo looduskaitsealal (kokku 4081 hektarit).
„Uus ja põnev kogemus oli meile koostöös Kaitse Investeeringute Keskusega Keretü soo taastamine Võrumaal Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal. Omamoodi üllatusena tuli ka see, et taastamistöödel suletud kraavitrassid Soomaa rahvuspargis võeti kohalike poolt kasutusele uisu- ja kelguradadena,” tõi Kaupo Kohv esile meeldejäävamaid hetki möödunud aasta projektidest.
Põlvamaal teostati Akste looduskaitseala Arramäe jääksoo sookoosluse taastamistöö ja Erastvere mõisapargi parkide hooldustöö.
Valgamaal tehti Karula rahvuspargi Kunnmäe nõlva vaadete maastiku hooldustöö, Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Tellingumäe vaate maastiku hooldustöö, Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Uhtju niidu poolloodusliku koosluse hooldustöö, Otepää looduspargi Pühajärve vaadete maastiku hooldustöö ja Sangaste parkmetsa parkide hooldustöö.
Võrumaal Haanja looduspargi Uue-Saaluse parkide hooldustöö, Ilumetsa meteoriidikraateri üksikobjekti hooldustöö, Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Raudsilla teekoridori MKA maastiku hooldustöö, Piusa koobastiku looduskaitseala Piusa harivesiliku püsielupaiga hooldustöö ja Piusa koobaste sissepääsude looduskaitselise taristu rajamine.
Poollooduslike koosluste majandamiseks vajaliku taristu suuremad objektid valmisid Läänemaal Matsalu rahvuspargis, kus rekonstrueeriti kaks teed ja rajati üheksa uut ülepääsu luhtade paremaks majandamiseks. Täiesti uus tee rajati Pärnumaale Kurese maastikukaitsealale loopealsete majandamistingimuste parandamiseks.
Looduskaitsetööd on vajalikud, sest osa liike vajavad inimtegevusest puutumatut elukeskkonda, teised aga eelistavad elada poollooduslikes kooslustes, mis on kujunenud pikaajalise väheintensiivse inimtegevuse tulemusel. Soodes kraave sulgedes aitame kaasa inimpelglikele liikidele elupaigaks olevate ürgsete sooökosüsteemide taastumisele, seevastu puisniitude taastamisel loome eeldused püsivaks väheintensiivseks põllumajanduseks, mis loob sobilikud tingimused Euroopa liigirikkamate koosluste kujunemisele.
2020. aasta looduskaitsetööd maksid kokku 4,13 miljonit eurot, sellest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist saadi sihtfinantseeringuna 3,02 miljonit eurot. Mullu valminud looduskaitsetööde nimekiri maakondade kaupa on leitav uudise juuresolevast tabelist.
RMK jätkab looduskaitseliste töödega ka tänavu: Ida-Virumaal algavad taastamistööd näiteks Puhatu soostikus, Võrumaal Ess‑soos ja Pärnumaal lõppevad taastamistööd legendaarses Nigula rabas ning Avaste madalsoos. Uue tegevusena algavad tööd vooluveekogude seisundi parandamiseks, millega likvideeritakse vähemalt 3 suuremat kaladele rändetakistuseks olevat vana paisuvaret Põhja-Eesti lõheliste jõgedel.
Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamine koos poollooduslike koosluste taastamisega jätkub ka järgmisel aastal üle terve Eesti.