Maarius Suviste: junn ja märts

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Piisas vaid kevadel end näitama hakata ja sulal võimust võtta, kui kõige igaviku teed mineva lume alt hakkas välja ilmuma iga-aastane teema. Tänavatel, murulappidel, parkides, tee äärtes. Kus iganes. Ja kuhu vaid potsatada võimalik on. Oh, õudust! Justkui miiniväli. Otsi kohta, kus saad, ja vaata, et sisse ei astu.

Koera peremehena tean, et ei lähe enne loomaga kodunt välja, kui inimese kõige parema sõbra väljaheidete jaoks mõeldud kotti kaasas ei ole. Pigem mitu kui üks. Ja kui koeral protseduur number kaks tehtud, ei ole raske kummardada, see ära koristada ja prügikasti viia.

Aga räägi, mida räägid; tuleta meelde, mida tuletad – aastast aastasse üks ja seesama ükskõiksus. Vahel tundub, et koer ongi targem kui peremees – kui vaid saaks ja toime tuleks, paneks end räpaseks tegemata käppade vahele koti, teeks sõlme ka veel ja viiks prügikasti.

Kui hakkad mõnele koeraomanikule meelde tuletama, et palun ole hea ja korista ära, mida koer murule, teiste akende alla või laste mänguväljaku äärde tegi, siis vaata, et laussõimata ei saa. Seda on kahjuks juhtunud. «Mis see sinu asi on,» kõlab enamasti vastuseks. Selmet ära koristada, on ju paljudel inimestel just eriti talvel hea. Aja aga jalaga lund peale, enne vaatad igaks juhuks kõrvale ja üle õla, et keegi ei näe ning pole midagi näinud ega kuulnud, ja astud minema. Ja siis, kui lumi ära sulab, on tulemus käes.

Ja kui koeral number kaks protseduur tehtud, ei ole raske kummardada, see ära koristada ja prügikasti viia.

Inimene on räpane, mitte loom. Inimene on laisk ja hooletu, mitte loom. Vahel tundub, et koer on ka oluliselt puhtam kui peremees – eriti hingelt, arusaamiselt ja mõistmiselt aga kindlasti.

Varsti tuleb jälle talgute aeg. Siit ka üleskutse: teeme Eesti junnivabaks! Miks mitte «Teeme ära!» talgute korras? Või kas või maailmakoristuspäeva käigus? Kui muu ei aita, siis võib-olla üleriigilise kampaania korras tähelepanu juhtimisest on tolku. Äkki mõnel koeraomanikul hakkab südametunnistus pitsitama.

Üritada ju võib. Aga kas seda peavad üldse koristama teised inimesed? Ja iseasi, kas sellest kasu oleks. Sest nagu varasemast teada: puhastatakse küll võsa- ja metsaaluseid ning kraavikaldaid ja muid kohti vanadest rehvidest ja mööblist, kodutehnikast ja muust prahist, aga mõne aja pärast on teised margid asemele toodud.

Tahaks loota, et korralikke ja tublisid koeraomanikke on kordades rohkem, ja küllap on ka.