/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/11/05/12716779t1h7b9f.jpg)
Jahimehed küttisid neli kuud kestnud hooajal Eestis kokku 131 hunti, mida on 18 hundi võrra vähem, kui limiit lubas.
Elu jättis 131 võsavillemit (1)
Pärnu-, Rapla- ja Lääne-Viru- jahimehed tabasid vastavalt 24, 17 ja 16 hunti ning Järvamaaa kütid 13 hunti. Harju- ja Võrumaa jahimehed lasid kummaski maakonnas 11 hunti ning Ida-Virumaa jahimehed kümme hunti.
Viljandi- ja Põlvamaa jahimehed tabasid kummaski maakonnas seitse hunti, Läänemaa kütid viis ning Tartu- ja Jõgevamaa kütid kummaski maakonnas neli hunti. Valgamaa küttidel jäi püssi ette kaks hunti, Saaremaal ja Hiiumaal hunte lõppenud hooajal ei lastud.
Keskkonnaamet lubas novembriga alanud ja veebruariga lõppeval hooajal küttida 140 hunti, kuid suurendas hiljem limiiti üheksa looma võrra.
Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
Eelmisel hooajal kütiti Eestis 44 hunti lubatud 82-st. Üleeelmisel hooajal tohtis Eestis küttida 65 hunti, kuid kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega.
Hundijahti tohib Eestis pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.