Politsei hoiatab võltsitud maksekorraldustega arveldavate kelmide eest

Politseile annavad kelmid piisavalt tööd. Foto on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Viimase poolaasta jooksul on politsei saanud üle veerandsaja teate sellest, kuidas kelmid on võltsitud maksekorraldusi kasutades kauplejatelt välja petnud kallihinnalist tehnikat, tööriistu, aga ka näiteks ehitusmaterjali.

Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant Üllar Sõmera kirjeldas, et viimase poole aasta jooksul Eesti eri paigus tõusutrendi pööranud skeem on taas kord küllalt lihtne ning piisava tähelepanelikkuse korral ka kergesti murtav. Ta selgitas, et esmalt valivad kelmid omale internetipoest välja toote või teenuse, mida osta või rentida soovivad.

„Seejärel võtavad nad kirja teel kauplejaga ühendust ning peegeldavad ostusoovi. Kiirustades ning kauplejat tagant utsitades tehakse kiirelt väidetav ülekanne, mille tõestuseks saadetakse kauplejale ka välisriigi panga rekvisiitidega maksekorraldus. Tagant kiirustamine võib tehingus kokkuleppele jõudnuna väljenduda ka telefonikõnes. Pärast maksekorralduse edastamist saadetakse ettevõtte ukse taha kuller, kes soovitud toote kiirelt peale korjab,“ kirjeldas Sõmera skeemi.

Tehingu usaldusväärsuse tõstmiseks on paaril juhul saadetud ohvrile justkui pangapoolne kinnitus, et raha on makset teostavast pangast välja läinud. Aga ka see kinnitus võib olla võltsing ning ei anna kindlust, et raha kauba omaniku kontole ka tegelikkuses saabub.

Politseiniku tõdemusel ilmneb kauplejale mõne aja pärast kahjuks ebameeldiv üllatus, kui oodatud makset ei laekugi ning lähemal uurimisel selgub kurb tõsiasi, et maksekorraldus oli võltsitud. „Sortiment, mida võltsitud maksekorraldust kasutades ettevõtjatelt ning kauplejatelt üritatakse välja meelitada, on väga lai. Kahjud on suured ning küündivad mitmekümnetesse tuhandetesse eurodesse,“ märkis Sõmera.

Politseile laekus ka teade, mille kohaselt võeti möödunud sügisel elektroonikaseadmeid vahendava ettevõttega e-posti teel ühendust ja sooviti soetada mitu õhk-vesi soojuspumpa, mille eest tasumise tõendamiseks saadeti ettevõttele võltsitud maksekorraldus. Ettevõte väljastas ostjale kauba, mille eest ei ole tänaseni raha laekunud. Kahju oli ligemale 18 000 eurot.

Üllar Sõmera sõnul on politseini jõudnud info sellisestki juhtumist, kus inimene on tellinud välismaalt mingi eseme äratoomiseks transporditeenuse, ent on pahaaimamatult kelmide otsa sattunud. „Nimelt esinevad kelmid mõne asjasse puutumatu ettevõtte nime all, vastavad inimese postitatud kuulutusele ning pakuvad transporditeenust. Teenuse osutamises eest esitatakse arve, mille kannatanu on tasunud, kuid eseme vedu tegelikkuses ei toimugi. Oht on seegi, et transporditav ese võib kelmidele huvi pakkuda ning nad soovivad seda enda valdusesse saada,“ kirjeldas politseinik, paludes nii ettevõtjatel kui ka eraisikutel olla oma kaupade ja teenustega kauplemisel tähelepanelik.

Soovitused oma vara kaitsmiseks:

·        Mitte mingil juhul ei tohiks müüdavat kaupa enne makse laekumist kellelgi üle anda või kuhugi teele saata.

·        Ohuteguriks on seegi, kui ostja hakkab kauplejat survestama ning tagant kiirustama – võtke julgelt oma kaupade müütamisel aega tehingu õigsuses veendumiseks ning vajadusel ostja tausta uurimiseks.

·        Kui kahtlete ostjas või tundub maksekorraldus kahtlane – peatage kaubategemine ning küsige nõu kas oma kodupangast või politseist.

·        Kui olete petta saanud – pöörduge politsei poole.