T, 29.11.2022

Enim tunnetavad olukorra kriitilisust vanemad inimesed

15-29-aastastest järgib juhiseid 29 protsenti
LEPM
Enim tunnetavad olukorra kriitilisust vanemad inimesed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Enim tunnetavad olukorra kriitilisust just vanemad inimesed.
Enim tunnetavad olukorra kriitilisust just vanemad inimesed. Foto: Sille Annuk

Veebruari lõpus kasvas järsult inimeste hulk, kes soovivad koroonavastaste meetmete karmistamist ning suurenes arusaam olukorra kriitilisusest.

Samal ajal kasvas COVID-19 vastu vaktsineeritute ja vaktsineerimist soovivate inimeste osakaal, selgub Riigikantselei tellimusel veebruari lõpus Turu-uuringute ASi tehtud Eesti elanike küsitlusest.

„Kolmveerand Eesti elanikest hindab praegust olukorda kriitiliseks ning leiab, et vale käitumine võib tähendada viiruse leviku kasvu. See on väga suur muutus võrreldes veebruari algusega, mil sellel seisukohal oli vaid pool uuringus osalenutest,” ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Kui kahe nädala eest arvas kolmandik Eesti inimestest, et terav kriis on möödas, kuid peab endiselt säilitama valvsuse, siis eelmisel nädalal oli sellel seisukohal vaid kaheksa protsenti.”

Enim tunnetavad olukorra kriitilisust just vanemad inimesed, üle 75-aastastest peab olukorda kriitiliseks 97%. Ohutunnetus on madalaim 15-49-aastaste hulgas, kellest pidas olukorda kriitiliseks ligikaudu 65%. Kuigi ohutunnetus kasvas märgatavalt mõlemas rahvusrühmas  - eestlastel 21% ja teisest rahvusest elanikel 24% võrra, on eestlaste seas ohutunnetus jätkuvalt märksa kõrgem võrreldes muust rahvusest inimestega. 82% eestlastest ja 58% muust rahvusest inimestest pidas olukorda eelmisel nädalal kriitiliseks. Eestlastest arvab vaid 7%, et olukorrale on üle reageeritud, muust rahvusest vastajate seas oli sellel arvamusel 19%.

Üha rohkem elanikke soovib meetmete karmistamist

Järsult on muutunud inimeste suhtumine koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutesse. "Enneolematult suur on nende inimeste osakaal, kes soovivad meetmete karmistamist,“ ütles Karin Reivart. Veebruari alguses arvas vaid 10% inimestest, et kehtivaid meetmeid peaks kindlasti karmistama. Kuu lõpuks oli nende inimeste osakaal pea kolmekordistunud 28%ni. Sellele lisandub 34% vastanutest, kes pigem toetavad meetmete karmistamist.

„See on kõrgeim meetmete karmistamise ootuse näitaja alates koroonaviiruse kriisi algusest. Kokku soovib viirusevastaste meetmete karmistamist enam kui 60% vastanutest, meetmete leevendamist toetab vaid 13% vastanutest,“ lisas Karin Reivart.

Praeguseid meetmeid pidas veebruari lõpus piisavaks vaid 20% inimestest, mida on üle kahe korra vähem kui kuu alguses. Samal ajal kahekordistus nende inimeste arv, kes soovisid meetmete karmistamist (37% → 62%). Märkimisväärselt kasvas toetus meelelahutusasutusi, üritusi ja ka reisimist puudutavatele piirangutele. Ligi 90% elanikest peab neid piiranguid vajalikeks.

Soov end vaktsineerida suureneb üha enam

Ohutunnetuse kasvades on suurenenud ka inimeste soov end COVID-19 vastu vaktsineerida. Ligi 70 protsenti vastanutest on enda sõnul kas juba vaktsineeritud (8%) või valmis end vaktsineerima (61%). Veebruari alguses oli nende inimeste osakaal 65%. Kindlasti ei soovi ennast vaktsineerida 13%.

„Vaikselt aga kindlalt kasvav huvi vaktsineerimise vastu on ootuspärane areng," kommenteeris COVID-19 teadusnõukoja liige psühholoog Andero Uusberg. „Mida rohkem inimesi on Eestis vaktsineeritud, seda rohkem on ka nende lähikondseid, kes näevad juba oma silmaga, millised on või ei ole vaktsineerimise kõrvaltoimed ja millise kergendustunde vaktsineerimine inimesele annab."

Samal ajal ei ole inimeste hirm koroonaviirusega nakatuda võrreldes varasemate uuringutega märkimisväärselt muutunud ja püsib 70% tasemel. Kartus enese teadmata kusagilt koroonaviirust saada on suurem vanemate inimeste seas ning väiksem noorematel vanusegruppidel.

Kõiki või enamikku koroonaviiruse leviku tõkestamiseks antud ametlikest suunistest järgib enda sõnul 90% inimestest. See näitaja on püsinud muutumatuna detsembri keskpaigast. Kui vanematest inimestest järgivad neid suuniseid igal võimalikul juhul 85%, siis nooremate seas on see 60-70% vahel. Näiteks 15-24-aastastest järgib enamikku juhiseid 29 protsenti.

Küsitluse tellis Riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 24. küsitluslaine viidi läbi 26.-28. veebruarini.

Märksõnad
Tagasi üles