E-etteütlusel osales rohkem kui 10 000 inimest

Vikerraadio kutsub taas testima oma keeleoskust. Foto: Eero Vabamägi

Täna toimus 14. korda Vikerraadio e-etteütluse võistlus. Poole tunni jooksul jõudis toimetuseni 10 050 etteütlust, mis on e-etteütluse rekord läbi aastate.

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Liisa-Andra Lohu (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Ingrid Alla Hugo Treffneri Gümnaasiumist (õpilaste kategooria), Kais Allkivi-Metsoja (filoloogide kategooria), Sandra Nahkur (muu emakeelega kategooria) ja Merike Saarmann (välismaal elavate eestlaste kategooria), parim nutiseadmega kirjutaja on Irja Toots.

Ka tänavu pakuti osalemisvõimalust vaegkuuljatele: kui raadiokuulajateni jõudis etteütlus Vikerraadio toimetaja Kaja Kärneri loetuna, siis vaegkuuljad said ERR.ee portaalis etteütluse teksti lugeda video vahendusel ERRi uudistetoimetaja Erle Loonurme huultelt. Vaegkuuljate kategooria võitja on Olav Kruus.

E-etteütlus lõi osalejate arvuga tänavu rekordi – kokku saadeti ära 10 050 etteütlust (varasem rekord oli 7969). Etteütlusel lõid kaasa nii alla 10-aastased kui ka vanemad kui 90-aastased osalejad. Täiesti korrektseid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 75, väga palju oli 1-2 veaga tekste.

„Enam kui pooled kirjutasid valesti sõna "refleksioon" ja panid üleliigse koma esimesse lausesse sõna "juubilar" järele. Veel eksiti Wiedemanni nime kirjutamisel, viimases lauses jäeti üks järellisandi koma panemata ja valesti kirjutati ka sõna "nii-öelda",“ kommenteeris e-etteütluse meeskonnaliige, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll.

Etteütluse tulemuste leheküljel saab oma e-etteütlust näha, samuti on võimalik tekst tellida enda e-posti aadressile.

E-etteütluses osalesid tänavu aktiivselt ka koolid üle Eesti. Kõige rohkem saadeti etteütluse tekste, lausa üle 200, Nõo reaalgümnaasiumist ja Tartu Jaan Poska gümnaasiumist. Rohkem kui 70 osalejat oli ka Võru gümnaasiumist, Tallinna 21. koolist, Gustav Adolfi gümnaasiumist, Jõgevamaa gümnaasiumist, Tallinna Reaalkoolist ja Väike-Maarja gümnaasiumist.

2021. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt

Luulekogu „Tolmust ja värvidest“, niinimetatud 40 kiri ja kas või keelefilosoofiline esseistika on vaid üksikverstapostid Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari paljutahulisel loometeel.

Nii-öelda kaplinskilikkuse pärisosaks või kvintessentsiks on eesti keel ja meel, millest luuletaja kõneles 2000. aastal saates „Ööülikool“, ning ühtekuuluvustunne loodusega.

Sellesinase vaimusuuruse tähtpäeva puhul võiks e-etteütluse sootuks kalevi alla panna ja kõrvu Wiedemanni keeleauhinnaga välja anda hoopistükkis preemia inimesele, kes kannab hoolt soomeugriliku väärtussüsteemi ja väge täis keele eest.

Inimlik-lihtsates refleksioonides mõistaks ta hukka, kuidas nüüdisühiskond meie emakest Maad võikalt üle ekspluateerib.

Emakeelt, mida meie, läänemeresoomlased ja loodususku rahvas, päevast päeva kasutame, räägime alati õieti.

Paralleelvariandid:

kas või / kasvõi

Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari / Jaan Kaplinski - hiljutise juubilari -

Inimlik-lihtsates / inimliklihtsates

emakest Maad / emakest maad

üle ekspluateerib / üleekspluateerib

, läänemeresoomlased ja loodususku rahvas, / - läänemeresoomlased ja loodususku rahvas -

õieti / õigesti

Allikas: Eesti Rahvusringhääling