/nginx/o/2021/03/15/13679274t1h1a02.jpg)
Valga vallas elava viieaastase lapse isa sõnutsi diagnoositi tema võsukesel koroona, mille üks sümptomitest oli niivõrd suur ninaverejooks, et sellega tuli haiglasse pöörduda. Kuigi terviseameti kirjeldatud sümptomite loetelus ninaverejooksu pole, on ameti andmetel seda koroonahaigetel mõnikord siiski ette tulnud.
Isa Priit (nimi muudetud, toimetusele teada) rääkis, et haigustunnused lõid tema lapsel välja üle-eelmise nädala reedel, pärast lasteaiast koju jõudmist. Kõigepealt läks hääl ära, siis juba tekkis tugev köha. «Selline haukuv kuiv köha hakkas pihta,» meenutas isa. Palavik tõusis 38,8 kraadini ning vanemad kutsusid kohale kiirabi. Järgmisel päeval hakkas mudilane saama köhasiirupit, kuid sümptomid läksid aina hullemaks. Samuti tekkisid juba reedel ninaverejooksud, alguses küll tagasihoidlikumalt.
Laupäeval otsustati pärast spetsialistidega konsulteerimist, et mudilasele tuleb koroonaviiruse test teha. Proov sai tehtud esmaspäeva hommikul ning teisipäeval laekuski info, et laps on nakatunud.
Kiire sõit Tartu kliinikusse
Teisipäeval palavik küll taandus, kuid ninaverejooksud läksid üha ägedamaks. «Enne olid õrnalt, aga läksid hullemaks ja hullemaks ning kestsid juba kolmkümmend minutit ega jäänud pidama,» kirjeldas Priit. Tuli kiirabisse helistada. Kui see tol päeval esimest korda juhtus, jäi lapsel verejooks enne meedikute kohalejõudmist pidama ning kiirabi pööras poolelt teelt otsa ümber. «Öeldi, et kui uuesti tekib, siis helistage. Lõunaajal hakkas jälle verejooks. Juba nii hullusti, et kiirabi tuli vilkuritega,» rääkis Priit.
Nüüd otsustasid meedikud, et laps tuleb kiiremas korras viia Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku EMOsse, mida pärast kiirabi lahkumist ka kohe tehti.
Priit rääkis, et 30 minutiga seati Tartus opisaal väikse patsiendi abistamiseks valmis ja tal kõrvetati ühes sõõrmes ninaveresooned kinni. Pärast seda on lapsel ninast verd immitsenud minimaalselt.
Priit, viieaastase lapse isa
«Lõunaajal hakkas jälle verejooks. Juba nii hullusti, et kiirabi tuli vilkuritega.»
«See oli väga hull ja ületas igasugused piirid. Hakkasid sellised ninaverejooksud, mis ei jäänud pidama,» meenutas Priit tagantjärele. «Üks ohtlik asi, mida me ei oodanud, et koroonaga kaasneb.»
Seda, kas ninaverejooksud just koroonast tingitud on, meedikud siiski kinnitada ei saa. Verejooksu pole mainitud ka terviseameti antud loetelus koroona sümptomite kohta. Küll edastas terviseameti kommunikatsioonitalituse liige Kirsi Pruudel, et viimaste kuude jooksul on nakatunutel mõnel korral verejooksu siiski esinenud. «Meie sümptomite loetelus pole verejooksu COVID-19 sümptomina kirjeldatud. Märkustes on välja toodud, et verejooks esines 11 isikul selle aasta veebruari ja märtsi jooksul.»
Väikese haige seisund on paranemas
Eelmiseks reedeks oli mudilase seisund stabiliseerunud. Palavik ja verejooks olid taandunud, kuid kuiv köha püsis. «Neljapäeval tuli ninast veel natukene verd. Köha on endiselt alles. Ärkab öösel üles ja hakkab nutma. Magab ja nutab. Öösel saad neli tundi magada,» kirjeldas isa olukorda.
Perekond on 15. märtsini karantiinis, teistel pereliikmetel ühtegi haiguse sümptomit õnneks pole. Priit lisas, et talle tehtud koroonatestile tuli reedel vastus ja see oli negatiivne. «Suhtleme perearstiga iga päev. Tema soovitas, et olge rahulikult kodus ja jälgige last. Andke köhasiirupit ja kui midagi juhtub uuesti, soovitati jälle EMOsse pöörduda,» ütles pereisa.
«Panen kõigile südamele, et ka lapsed võivad koroonat väga raskelt põdeda ja sellepärast ma sellest teemast räägingi,» lisas Priit.
Terviseameti andmetel on eelmise nädala reedese seisuga viie- kuni üheksa-aastaste hulgas kinnitatud 2145 nakkusjuhtu ning haiglaravi on koroona tõttu vajanud 11 last.
/nginx/o/2018/08/14/11216732t1h61e1.jpg)