Põlvamaa ansamblil Kõhukesed sai valmis video «Mõtsavahi laul», milles rõhutatakse vajadust metsa mõistlikult majandada.
Kõhukeste uus video räägib metsa ringkäigust
«Tegu ei ole protestivideoga. Pigem on me mõtted seal, et metsa peab mõistlikult majandama ja ega enne noor mets saagi enne kasvama, kui täiskasvanud metsast on midagi tehtud,» rõhutas ansambli liige Kaido Kaha.
Teksti autoril Annika Antonil oli sõnu kirjutades silme ees lapsepõlve metsarajad. «Suuremalt jaolt on need metsad, kus lapsepõlves sai seenel-marjul käidud, tänaseks maha raiutud. See on elu loomulik osa. „Mõtsavahi laul“ räägibki vana ja uue loomulikust vastasseisust: ei saa olla sündi, kui ei ole surma. Noor mets ei saa kasvada, kui vana pole eest maha võetud. Aga inimesel on kalduvus hoida kõigest kinni, mis tal elus on, kuid mõnest asjast peab laskma lahti, et saaks ellu tulla uus“, usub Annika.
Viisi autori, lõõtsakuningas Toomas Ojasaare arvates on mets ja Teppo-tüüpi lõõtspill olnud eestlase kui metsarahva hingele alati lähedased. „Minu lapsed saavad üles kasvada koos tänase noore metsaga“, rõõmustab Toomas.
Ansambli liikmed on kõik otseselt või kaudselt seotud metsaga, sest elatakse ju maal. Mets on kõigi jaoks loomulik ja asendamatu keskkond, kus puhata närve, lõõgastuda ja laadida uut energiat. Lisaks sellele, et kõik toovad omale metsast küttepuud, annab mets vajaliku puidu kandlemeister Raivo Sildojale ja otsest elatist Kaido Kahale, kel on Põlva lähistel saekaater. Bassimees Ivari Saare ei kujuta ette ühtegi nädalavahetust mõnd RMK matkarada külastamata – pingeline töö lihtsalt nõuab vahelduseks metsavaikust.
Kõhukesed püüavad hea seista ka oma kodukandi keelelise rikkuse säilimise eest. Naljatamisi võib öelda, et laulu puhul on tegu Vana-Võromaa ülese koostööga. Sõnade autor Annika on pärit Vana-Võromaa ühest servast, Läti piiri äärest ja Kõhukesed Põlva ümbrusest.
Video audiopoole eest seisis hea Peeter Änilane, kaameratöö ja režii on Janek Margalt (Stuudio Pildikoda). Videot saab vaadata youtube´i kanalist pealkirja järgi.