Valitsus kiitis heaks tööhõiveprogrammi 2021–23 muudatused, mis võimaldavad vastavalt töötukassa nõukogu ettepanekule maksta COVID-19 mõjudest tulenevalt töötajatele töötasu hüvitist nii märtsi kui aprilli kuu eest ning ühtlasi asendab see varasemalt otsustatud töötasu jätkutoetust, mis oleks rakendunud 1. aprillist.
Töötasu hüvitis pikeneb kahele kuule
Sel nädalal valitsuse heakskiidu saanud lisaeelarvega eraldatakse töötasu hüvitiste maksmiseks töötukassale 102,2 miljonit eurot, täiendavalt suunatakse töötasu hüvitiste maksmiseks ka töötukassa vahendeid 37,9 miljonit eurot.
"COVID-19 kriisi tõttu on paljude tööandjate igapäevane majandustegevus häiritud, käive ja tulud järsult langenud ning töötajatele töö tagamine ja töötasu maksmine raskendatud," nentis tervise- ja tööminister Tanel Kiik. "Selleks, et säiliksid inimeste sotsiaalne kindlustunne ja töökohad, toetas valitsus töötasu hüvitise maksmise laiendamist."
Valitsuses heakskiidu saanud otsuse alusel saavad hüvitist töölepinguga töötavad isikud, kelle tööandja on Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud äriühing, välismaa äriühingu filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. Töötasu hüvitamise aluseks on käibe või tulu langus. Taotluse esitab tööandja, hüvitis kantakse töötaja pangakontole.
Hüvitist saab taotleda töötaja eest, kelle tööle asumise kuupäev on olnud hiljemalt 1. jaanuar ja kellele ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.
Hüvitist makstakse ühe töötaja kohta 60 protsenti töötaja keskmisest ühe kuu töötasust ja kuni 1000 eurot brutosummana. Tööandja on kohustatud enne avalduse esitamist töötajale, kelle eest hüvitist taotletakse, maksma töötasu vähemalt 200 eurot bruto. Füüsilisest isikust ettevõtjale on hüvitise suurus iseendale toetuse taotlemisel ühekordne valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ehk 584 eurot.
Määrus jõustub üldises korras.