:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
/nginx/o/2021/03/25/13696581t1hba3b.jpg)
Võru raudteejaamas mälestati pärgade paneku ning leinaseisakuga märtsiküüditamise ohvreid, kes 72 aastat tagasi viidi väevõimuga Eestist Siberisse.
PILDID ⟩ Küünlad ja pärjad süütult saadetuile
1949. aasta 25. märtsi varahommikul alanud mitmepäevase, kolme Balti riiki hõlmanud väljasaatmise käigus sunniti tollaselt Võrumaalt lahkuma 1654 inimest, kellest enam kui 500 olid alaealised. Neile tuleb lisada veel tuhatkond inimest, kes arreteeriti, mõrvati või saadeti hiljem Siberisse järele.
Kui varasematel aastatel on küüditamisohvrite mälestuspäev olnud Võru vaksalis rahvarohke, siis koroonaviiruse tõttu toimus see tänavu väiksemas seltskonnas. Memoriaali juurde asetati pärjad Memento, Võru linnavalitsuse, Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti, sõjameeste ühenduse, riigiesinduse ja erakondade poolt ning oli ka väheseid eraisikuid.
Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsini Nõukogude Liidu võimude korraldatud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Eestist saadeti 19 korral rongiga Siberisse üle 20 000 inimese, kellest 20 535 jõudis ka sihtpunkti. Kagu-Eestist pandi rongivagunites Siberi poole teele 5182 inimest. Võrust 2239, Pukast 960, Keenist 1045 ja Veriorast 938 inimest.