Põlvamaal püsib töötus stabiilselt kõrgena

Töötukassa Põlvamaa osakonna juht Katri Mandel loodab, et nagu tavaks, vähendab sellelgi kevadsuvel töötute hulka vajadus hooajatööliste järele. Foto: Arvo Meeks

• Põlvamaal on töötus maakondlikus võrdluses üks Eesti kõrgemaid.
• Töötus on Põlvamaal aastaga kasvanud 20,8%, teistes maakondades veel enam.
• Paljudel töötuna arvel olijatel puudub erialane haridus.

Töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel nendib, et kuigi viimase aasta jooksul on Põlvamaal töötuse kasv olnud teiste maakondadega võrreldes väikseim, pole seis hea ja töötuse määra poolest ollakse üleriigiliselt hoopis esikolmikus. Pikale veninud koroonakriis on elu keerulisemaks muutnud ka töötukassa personalil.

Märtsi keskel sai aasta sellest, kui Eestisse saabus koroonakriis, mis meie elu korralikult segi paiskas. Kuivõrd on selle aastaga olukord Põlvamaa tööturul muutunud?

Aasta tagasi, eriolukorra alguses, oli Põlvamaal 848 tegelikku töötut, täpselt aasta hiljem ehk märtsi keskel oli see arv 1024. Kasv on seega olnud 20,8 protsenti.

See näitaja võib mõistagi esmapilgul tunduda päris hirmutav. Kui aga vaadata, milline on töötuse kasv olnud teistes maakondades, on Põlvamaal olnud see näitaja hoopiski kõige väiksem.

Aga see ei tähenda samas muidugi kaugeltki mitte, et seis oleks hea. Lihtsalt Põlvamaal oli töötus kõrge ka enne kriisi ja kriisi ajal see lihtsalt ei kasvanud nii palju kui näiteks Harjumaal, kus kadus palju turismiga seotud töökohti, sealhulgas koondasid inimesi näiteks suured hotellid ja laevaettevõtted.

Kuivõrd oli Põlvamaal tunda eriolukorra ajal rakendatud palgatoetuse mõju?

Põlvamaa ettevõtetest sai eelmisel kevadel töötasu hüvitist 171 asutust ja nende 867 töötajat. Nendele määratud toetuse summa oli kokku 1,3 miljonit eurot.

Toetuse eesmärk oli eelkõige vältida koondamisi. Kui vaadata, kui palju tuli Põlva maakonnast koondatuna arvele inimesi eelmisel aastal märtsist augustini, siis see arv on 144. Loodame, et toetus aitas inimesi tööl hoida.

Mullu mais ületas Põlvamaa uudisekünnise sellega, et kuna hakati usinalt palkama hooajatöölisi, töötute hulk erinevalt teistest maakondadest hoopis vähenes. On see maakonna puhul tavaline?

Eestis on üldiselt tavaline, et kui kevadel algavad hooajatööd eri valdkondades ja vajatakse lisatööjõudu, siis töötus langeb ning hakkab uuesti tõusma sügisel, kui suurem osa hooajaks sõlmitud tähtajalisi lepinguid lõpeb. Paljud töötud said seetõttu tööle üle Eesti, sealhulgas Põlvamaal.

Meie maakonna eripära, mis ka seda näitajat kindlasti mõjutas, oli pigem see, et turismisektoris pole meil väga suuri tegijaid, vaid väikeettevõtted nagu Põlvamaal üldiselt.

Aasta on olnud tihe ka seetõttu, et kasvanud on nende inimeste arv, kes tahavad uurida oma võimaluste kohta, saada tuge ja nõustamist.

Kui Eesti kontekstis andsid peamise panuse töötuse suurendamisse turism ning sellega seotud valdkonnad, siis meie maakonna ettevõtted pole niivõrd orienteeritud välisturistile ning suutsid seetõttu kriisiolukorras pisut paremini toime tulla.

Kui palju on Põlvamaal praegu pakutavaid töökohti ja milline on töötuse määr?

Vabu töökohti oli märtsi keskel 129. Töötuse määr maakonnas oli 10,4 protsenti, sellega oleme Eestis kolmandal kohal.

Mis valdkondades on vabu töökohti saadaval kõige enam?

See oleneb hooajast, kindlasti torkab aga Põlva maakond silma oma põllumajandusega.

See on valdkond, kuhu suveks alati abikäsi tarvis olnud ja nii on kindlasti ka sellel aastal.

Milline on keskmine Põlvamaa töötu: millise hariduse ja ettevalmistusega, kui vana, millisest soost?

Praegu arvel olevate inimeste seas on Põlvamaal mehi rohkem kui naisi. Eestis tervikuna on see aga praegu vastupidi, sest kriisis on kadunud just paljud naiste töökohad. Kõige rohkem on Põlvamaalt töötukassas arvel selliseid inimesi, kes tööta olnud alla poole aasta. Ligi pooltel neist puudub erialane haridus – see on mõttekoht ja kindlasti saab töötukassa siin appi tulla, kui inimesel on tahe õppima minna.

Kuivõrd käivad Põlvamaa inimesed tööl ümberkaudsetes suuremates linnades: Tartus ja Võrus?

Kuna ühendused on nii Tartu kui Võruga head, käivad paljud meie inimesed tõepoolest mõlemas nimetatud linnas tööl. Aga on ka vastupidi: Põlvamaal töötavad inimesed Tartu- ja Võrumaalt.

Kuidas on koroonaviiruse leviku tingimustes hakkama saanud töötukassa Põlvamaa osakonna kollektiiv?

Töötukassa vaates on aasta olnud tihe ka seetõttu, et kasvanud on nende inimeste arv, kes tahavad uurida oma võimaluste kohta, saada tuge ja nõustamist. Oleme üle Eesti olemas ja anname nõu e-kanalites ning telefoni teel. Kohale tulla ei ole vaja ega ka soovitatav – kõik asjad saab aetud digikanaleid ja telefoni kasutades.

Seega on tulnud kiiresti kohanduda. Panime kevadel kriisi alguses tööle ajutiste tööde portaali, selle kuu lõpus on esimene koondamisteemaline veebiseminar. Inimesed on mures ja on hea, kui nad saavad meie käest abi. Oluline on julgus pöörduda ja küsida.