Jaanus Barkala: koroonapiirangud peaksid senisest rohkem arvestama piirkondlikke erinevusi

Jaanus Barkala Foto: Arvo Meeks

Käes on märts. Õhus on tunda juba esimesi kevade lõhnu ning loodus ilmutab lume kiuste kevade märke. Kahjuks on aga tegemist Eestile juba teise koroonakevadega. Ei tahaks sellest teemast üldse kirjutada, kuid ilmselt peab. Jälgime kõik murelikult olukorda, kus nakatunute arv viimastel nädalatel pigem kasvama kui kahanema on kippunud.

Mõnigi kord on tundunud, et ring tõmbub koomale ka Otepää ning Valgamaa ümber, kuid paanikaks pole esialgu vähemasti veel põhjust. Meie piirkonna koroonanäitajad on püsinud õnneks suhteliselt madalal ja loodan, et see nii ka jääb. Tore oleks selle eest kiita «riiki, võimu ja valitsust», kuid ilmselt pole selleks põhjust. Kui kedagi kiita, siis meie tublisid kodanikke, kes on reeglina käitunud ettevaatlikult.

Kindlasti väljendub meie piirkonna väikestes nakatumisnäitajates ka lihtsalt pisut õnne. Viimasel ajal on Otepää valla kodanikud teinud mulle mitmesuguseid ettepanekuid: näiteks ennetavalt koolide ja lasteaedade sulgemine, teenindusasutuste tihedam kontroll ja nii edasi. Kõik ettepanekud, mis toovad kaasa häid tagajärgi, väärivad kaalumist. Koole vallavalitsus seadusest tulenevalt lihtsalt sulgeda ei saa, selleks on tarvis mõjuvaid põhjusi. Kui need põhjused tekivad, saaksid koolid õigel ajal ka suletud. Loomulikult on alati ka see võimalus, et valitsus otsustab sulgeda koolid üle Eesti – nagu mõne nädala eest ka juhtus.