/nginx/o/2020/01/14/12870871t1hb87a.jpg)
Praeguses olukorras, kus meelelahutusasutused on suletud ning päike on põskesid paitama hakanud, on inimesed liikunud loodusesse, asunud koristama majapidamisi ning toimetama põldudel ja metsades. Lumikellukeste asemel võib hoopis ohtlikke lõhkekehi avastada, millest tuleb koheselt numbril 112 teada anda.
«Ükski lõhkekeha ei ole kaunistus ega iluasi, vaid on mõeldud külvama hukku ja õnnetust,» ütles päästeameti demineerimiskeskuse planeerimise ja valmisoleku talituse ekspert Rauno Raidloo.
Roostes lõhkekeha ei viita sellele, et see on muutunud ohutuks, pigem vastupidi. Ka roostes ja vigastustega lõhkekeha võib liigutamisel plahvatada, tuues kaasa traagilised tagajärjed. «Lõhkekeha ja muu lõhkematerjali vabatahtliku loovutamise korral karistust ei järgne,“ märkis Raidloo. Karistus võib järgneda siis, kui proovitakse leitud lõhkekehaga midagi ise ette võtta ja kõige kurvem karistus on see, kui vale tegevuse käigus lõhkekeha plahvatab.
Vaatamata lumerohkele talvele on demineerijate päevad töised olnud. Tänavu esimese kolme kuuga on demineerijad saanud 201 väljakutset, millest 94 märtsis. Kõige enam on leitud mürske (123), granaate (47) ning miinipildujamiine (155).
«Eriti suuri kaliibreid ja koguseid pole see aasta maapõu meile veel välja andnud, kuid ka 100-kilogrammine lennukipomm Rakvere lähistelt või 203-millimeetrine suurtüki mürsk Tõrva vallast on kindlad märgid sellest, et Eestimaa peidab endas veel suurtes kogustes plahvatusohtlikku kraami,» ütles Rauno Raidloo. Lisaks maapõuele on leitud mitme majapidamise koristamise käigus ka erinevat ohtlikku lõhkematerjali, mis tänu leidjate õigele käitumisele on jõudnud demineerijateni. Näiteks Muhumaal leidis inimene hoone koristuse käigus paki kirjaga «Trotüül». Demineerijad tegid kindlaks, et tegemist oli tõesti 400-grammise trotüülist lõhkeainelaenguga.
Lõhkekeha leidmisel ei tohi seda puudutada ega kuhugi viia, märgista leid ja teavita hädaabinumbril 112 ning anna teada täpne asukoht ning leiu kohta nii palju infot kui võimalik. Leiu märgistamiseks on erinevaid viise. Üks võimalus on seda teha nutitelefoni abil – tänapäeva nutitelefonid võimaldavad võtta GPS-koordinaate ja teha distantsilt pilti, et edastada need häirekeskusele. Lõhkekehale tulevad esimesel võimalusel järele demineerijad, toimetavad selle ohutusse kohta ja teevad kahjutuks või vajadusel tegutsevad sellega kohapeal. Võimalusel tuleks demineerijad ka ära oodata.
Olenemata COVID-19 situatsioonist on neli Eesti pommigruppi valves 24/7 ning reageerivad igale sündmusele koheselt. Mullu said päästeameti demineerijad 1647 väljakutset, mille käigus leiti ja tehti kahjutuks 9041 lõhkekeha.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)