:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2021/04/03/13711193t1h21bf.jpg)
Lõppenud nädala jooksul tehti kokku 40 836 vaktsineerimist, mida on kolmandiku võrra enam kui nädal varem, ning eeloleval nädalal jätkub vanemaealiste ja riskirühma inimeste vaktsineerimine peamiselt perearstikeskustes.
Nädalaga tehti üle 40 000 vaktsineerimise
Esmaspäeva hommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosiga COVID-19 haiguse vastu end kaitsnud 227 246 inimest, kellest 68 785 on vaktsiinikuur lõpetatud. Täiskasvanud elanikkonnast on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud ligi 21 protsenti, üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 42 protsenti.
„Tänan südamest kõiki tervishoiuasutusi, tervishoiutöötajaid ja vabatahtlikke pühade ajal tehtud töö eest. Kolme päeva jooksul said kaitsesüsti enam kui 17 000 inimest, kellest üle kahe kolmandiku olid 60-aastased ja vanemad,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Praeguste tarnegraafikute alusel saame kevade lõpus alustada ka laiema elanikkonna vaktsineerimisega. Lähinädalatel keskendume aga eeskätt COVID-19 haigusest enim ohustatud vanemaealiste kaitsesüstimisele.“
Pühade nädalavahetusel vaktsineeriti 91 tervishoiuasutuses üle Eesti 1956. aastal ja varem sündinud ning COVID-19 riskirühma kuuluvaid inimesi. Kokku tehti kolme päeva jooksul 17 022 kaitsesüsti, millest 11 337 ehk kaks kolmandikku tehti üle 60-aastastele.
„Üle 60-aastaste seas on endiselt enam kui 200 000 vaktsineerimata inimest, kes on vanusest tulenevalt COVID-19 haiguse suhtes haavatavamad ja vajavad seetõttu kaitsesüsti kõige kiiremini. Tervisevaldkonnas lähtume teadmisest, et iga COVID-19 riskirühma kuuluvale inimesele tehtud kaitsesüst võib olla elupäästev,“ lisas minister Tanel Kiik. „Aitame oma eakad lähedased vaktsineerima, et kaitsta neid raske haigestumise eest. Haiglaravi kõrge koormuse vähendamine on hädavajalik ka plaanilise ravi järk-järguliseks taasavamiseks.“
Vaktsiinide efektiivsust COVID-19 haigestumise eest kaitsmisel näeme juba ka Eestis. Terviseameti andmetel on Eestis COVID-19 haigestunuid vaid 0,06 protsenti täisvaktsiinikuuri läbinud inimestest. Hea kaitse areneb välja juba pärast esimest vaktsiinisüsti – esimese doosi järel on COVID-19 haigestumisjuhtumeid esinenud vaid 0,3 protsendil vaktsineeritutest.
Kokku on praeguseks vaktsineerimisi teinud 502 tervishoiuasutust, neist 409 perearstikeskust. Enam kui pooled ehk 57 protsenti kõigist vaktsineerimistest on tehtud perearstikeskustes, 28 protsenti vaktsineerimistest on teinud haiglad, kaheksa protsenti eriarstiabi osutajad ja viis protsenti õendusabi osutajad.
Täiskasvanud elanikkonnast on Eestis praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ligi 21 protsenti. Vanusegruppide lõikes on vaktsineerimisega hõlmatus kõige kõrgem üle 80-aastaste seas, kellest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 45 protsenti. Üheksas maakonnas ehk Saaremaal, Läänemaal, Hiiumaal, Raplamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Pärnumaal, Viljandimaal, Tartumaal on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud enam kui 50 protsenti kõige eakamatest. Kõigist üle 70-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud üle 42 protsenti, Hiiumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Raplamaal üle poole.
Eeloleval nädalal saabub Eestisse 26 910 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, AstraZeneca ja Moderna vaktsiinide uusi tarneid on Eestisse oodata ülejärgmisel nädalal.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.