N, 1.12.2022

Metssigu, pruunkarusid ja hunte kütiti oluliselt rohkem

LEPM
Metssigu, pruunkarusid ja hunte kütiti oluliselt rohkem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Metssea arvukus on viimase kahe aastaga kõikjal kasvanud.
Metssea arvukus on viimase kahe aastaga kõikjal kasvanud. Foto: Arvet Mägi

Keskkonnaagentuuri kolmapäeval avaldatud andmete kohaselt suurenes  2020./2021. jahihooajal  oluliselt metssea, pruunkaru ja hundi küttimine, märgatavalt aga vähenes põtrade, kobraste, metskurvitsate ning enamuse hane- ja pardiliikide küttimine.

„Sarnaselt mitme eelneva jahihooajaga kütiti ka lõppenud jahihooajal meie jahiulukiliikidest kõige enam metskitsi, kokku 25 736. Aastataguse metskitsede küttimisrekordiga võrreldes on seda siiski ligi 5300 isendi võrra vähem.“ kommenteeris Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Metssead

Metssigu kütiti ligi kaks korda enam kui kahel eelneval jahihooajal. Sigade Aafrika katku tõttu 2018. aastaks kümnendite madalaimale tasemele langenud metssea arvukus on pöördunud kiirele tõusule ning küttimismahtude oluline tõstmine väga suure juurdekasvuvõimega asurkonna arvukuse kontrollimatu tõusu ja uute taudipuhangute vältimiseks oli hädavajalik.

Karud

Tingituna karu arvukuse jõudsast suurenemisest ja nende tekitatud kahjude sagenemisest suurendati 2020. aastal oluliselt karu küttimiskvooti. Jahihooaja kokkuvõttes kütiti Eestis viimase 60 aasta suurim arv karusid - 91.

Hundid ja šaakalid

Hundi arvukuse tõusu ja huntide poolt karjakasvatuse tekitatud kahjude suurenemise tõttu suurendati möödunud jahihooajal ka huntide küttimiskvooti ja jahihooaja kokkuvõttes kütiti 129 hunti. Võrreldes eelnenud, lumikatte puudumise tõttu ebaõnnestunud jahihooajaga on neid ligi kaks korda enam.

Šaakaleid kütiti 60 isendit, mis on märksa enam kui aasta varem (26), kuid siiski mitte nii palju kui aastal 2018 (76). Muutused küttimise ruumilises jaotuses väljendavad asurkonna levikuala jätkuvat laienemist Eestis.

Keda kütiti vähem?

Märgatavalt vähenes kopra küttimine. Kui eelneval kolmel jahihooaja küündis kobraste küttimine Eestis 7000 isendi kanti, siis möödunud jahihooajal kütiti 5551 kobrast.

Põdrad

Meie metsade suurimaid ulukeid – põtru - kütiti möödunud jahihooajal oluliselt vähem kui seitsmel eelneval jahihooajal. Kuna eelnevate aastate intensiivsema küttimisega langetati põdra arvukus 2020. aasta alguseks soovitud tasemele, seati möödunud jahihooaja eesmärgiks põdra arvukuse hoidmine aastatagusega võrreldes enam-vähem samal tasemel. Seetõttu langetati paljudes jahipiirkondades ka küttimismahte - kokku kütiti möödunud jahihooajal 4813 põtra.

Mitme ulukiliigi küttimisnumbrite muutusete taga võib näha ka koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatud piiranguid. Näiteks eelnevate aastatega võrreldes kordi väiksemat kütitud metskurvitsate arvu saab seostada just eeskätt välisriikidest pärit jahituristide tulemata jäämisega.

Linnujaht

Linnujahist huvitatud jahituristide vähesusega võib osaliselt seletada ka langust mitmete teiste jahilindude tagasihoidlikumates küttimisnumbrites. Eelnevate aastatega võrreldes vähenes märgatavalt partide ja mitme kõrge arvukusega haneliigi küttimine. Kui kevadrände ajal peatuvad haned toitumiseks Eesti aladel pikemalt, tekitades suuri põllukahjustusi, siis sügisrände ajal liiguvad haned sageli Eesti aladelt kiiresti üle ning väga palju võimalusi jahihooajal nende arvukuse piiramiseks ei jää.

Kokku kütiti möödunud jahihooajal 77 371 jahiulukit, kellest 62 826 olid 19 erineva imetaja- ja 14 545 erineva 34 linnuliigi esindajad.

Märksõnad
Tagasi üles