/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729008t1hcc0f.jpg)
Veerpalu sai karistuse seotuse eest dopinguskandaaliga
Rahvusvahelise Spordiarbitraaži CAS dopingudivisjon määras endisele murdmaasuusatajale Andrus Veerpalule seotuse eest veredopingu kasutamise skandaaliga kaheaastase osalemiskeelu kõikidel Rahvusvahelise Suusaliidu FIS võistlustel.
FIS märgib kodulehel, et 50-aastane Veerpalu ei ole otsust vaidlustanud ning see on jõustunud. Talle määratud keeld kehtib 2023. aasta 17. märtsini.
2019. aasta veebruari lõpus puhkes skandaal Seefeldis, kui suusatamise MMil jäid veredopingu kasutamisega vahele Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv. Hiljem tunnistas veredopinguga patustamist ka Algo Kärp. Lisaks jäi vahele Kasahstani esindaja Aleksei Poltaranin, keda juhendasid Mati Alaver ja Andrus Veerpalu. Kõiki neid varustas veredopinguga doktor Mark Schmidt.
Operatsioonil "Aadrilaskmine" jäi dopingukasutamisega vahele vähemalt 37 inimest. Mõni neist on saanud kohtulikult karistada, mõni tunnistas pattu vabatahtlikult ning pääses häbistamisega. Otepää vallas elav Veerpalu pole operatsiooni järel meediale kommentaare jaganud.
Andrus Veerpalu on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. Sama aasta 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest kolmeaastase võistluskeelu. Spordi Arbitraažikohus mõistis Veerpalu 2013. aasta 25. märtsil õigeks ja tühistas keelu.
President Kersti Kaljulaidi otsusega võetakse Andrus Veerpalult ka talle antud kaks riiklikku teenetemärki. Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. aastal antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe I klassi teenetemärk. Teenetemärkide seaduse § 13 järgi võib Vabariigi President otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.