Covid-viirus ei jätnud puudutamata ka põllumajandust

Puu- ja köögiviljatootjatele oli eelmine aasta hilise kevade ja äärmuslike ilmastikuolude tõttu keeruline. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Kuigi COVID-viirus ei jätnud teiste sektorite kõrval puutumata ka põllumajandust, koguti rekordiline teraviljasaak ning piima ja liha toodang kasvas juba mitmendat aastat järjest.

Maaeluministeeriumis valminud 2020. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et soodne ilmastik soosis taimekasvatust, koguti rekordiline teraviljasaak ning piima ja liha toodang kasvas juba mitmendat aastat järjest. Samuti kasvas Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes mullu 974,3 miljonit eurot. Sellest taimekasvatussaadused moodustasid  48%, loomakasvatussaadused 42% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd 10%. Kogutoodangu väärtus alushinnas vähenes 2020. aastal võrdluses 2019. aastaga 2% võrra.

Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2020. aastal 2,1 miljardit eurot, jäädes enam-vähem eelmise aasta tasemele ja see moodustas 16,4% kogu töötleva tööstuse müügitulust.

Eestist eksporditi 2020. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,4 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,6 miljardi euro eest.

Teraviljasaak oli mullu 1,6 miljonit tonni, ületades eelneva aasta rekordit. Teravilja kasvupind oli 2020. aastal 370 120 hektarit.

Piima kogutoodang oli mullu viimaste aastakümnete suurim — 847 800  tonni. Kasv tugines taas kord lehmade suurenenud produktiivsusele. Piimatoodang kasvas aastases võrdluses 3,2%.

2020. aastal toodeti Eestis liha 79 887 tonni,  mida oli aasta varasemaga võrreldes 5% võrra enam. Poole toodangu kasvust andis linnuliha- ja kolmandiku sealihatoodangu suurenemine.

Samas puu- ja köögiviljatootjatele oli eelmine aasta keeruline — hiline kevad ja äärmuslikud ilmastikuolud mõjusid halvasti nii puu- kui ka köögivilja saagile ja kvaliteedile.

Eestile 2020. aastal kehtestatud varasemast väiksem kilukvoot ja ebasoodsad ilmastikuolud esimeses pooles mõjutasid halvasti Läänemere traalpüüki. See avaldus ka kala kogupüügis, mis oli 13% väiksem kui aasta varem.