Karulaugu korjamisega tuleb piiri pidada

Karulaugu korhamisega ei tohi liiale minna. Foto: Tairi Tappo/Keskkonnaamet

Selleks, et kevadel tärkava karulaugu kasvukohad Eesti looduses säiliksid, tuleb taime lehti korjata mõistlikus koguses ja vaid enda tarbeks. Loodusest korjatud karulaugu müümine on keelatud.

Taim kuulub Eestis kolmanda kaitsekategooria liikide hulka. «Karulauk on meil paiguti levinud ja heades kasvukohtades tavaline liik, kuid tema seisund vajab jälgimist. Et liigi levik ja arvukus ohtu ei satuks, on sätestatud piirangud,» seletas keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Kui ühest kasvukohast on juba paljudelt taimedelt lehti ära nopitud, ei tasu sellest kasvukohast rohkem karulauku korjata. Vastasel juhul võib kasvukoht hääbuda.

Kindlasti ei tohi taimelt kõiki lehti ära korjata, muidu taim hukkub. Korjates tuleks aga püüda taimi võimalikult vähe tallata.

Inimesed võivad karulauku ka oma aiamaal seemnetest kasvatada. «Nii ei kahjustata ka looduslikke kasvukohti. Taimede loodusest välja kaevamine või sibulaga maast välja tõmbamine ei ole mõistlik, sest nii saavad looduslikud kasvukohad kahjustada,» märkis Marju Erit.

Nagu teistegi kaitsealuste liikide puhul, on ka loodusest korjatud karulaugu ning sellest valmistatud toodete ostmine ja müümine keelatud. Samas ei ole keelatud kaubelda koduaias või aiandis kasvatatud karulauguga.

Keskkonnaameti inspektorid käivad karulaugu müügikohti pisteliselt kontrollimas. «Vajadusel tuleb kasvukoht aiandis või oma aiamaal ette näidata. Samuti kontrollime kõiki vihjeid ebaseadusliku tegevuse kohta, sealhulgas müügikuulutusi sotsiaalmeedias,» ütles keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Piret Reinsalu.

Looduskaitseseadus näeb ette kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Karulaugu lehed sarnanevad mürgiste maikellukese ja sügislille lehtedega, millest karulauk eristub tugeva küüslaugulõhnaga.