Keskkonnaminister kutsub erametsaomanikke riigimetsas alanud raierahuga ühinema

LEPM
Copy
Keskkonnaminister Tõnis Mölder loodab, et erametsaomanikud järgivad riigi eeskuju.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder loodab, et erametsaomanikud järgivad riigi eeskuju. Foto: Mailiis Ollino

15. aprillist 15. juunini kestev raierahu on riigimetsas saanud traditsiooniks. Keskkonnaminister Tõnis Mölder soovib, et erametsaomanikud järgiksid riigi eeskuju. 

„Looduskaitseseadus keelab lindude pesitsusajal lindude häirimise ja pesade hävitamise ja see on täitmiseks, plaanitakse raietöid siis metsas või linnas,“ tuletas raierahu vajalikkust meelde keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Looduskaitseseadus sätestab, et lindude pesitsusajal lindude häirimine ja pesade hävitamine on keelatud. Metsaomanikud peavad raiete teostamisel arvestama kehtiva õigusega - seega metsas, kus on tuvastatud lindude pesitsemine, ei tohi pesitsusajal raieid teha või tuleb raiuda viisil, et linnud saaksid pesitsuse edukalt lõpetada.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on vabatahtlikult kevadsuvist raierahu pidanud 2002. aastast. Raierahu kehtestamisega välditakse eelkõige vanades metsades elavate lindude ja loomade häirimist sigimisperioodil. Nii nagu eelnevatel aastatel, ei tee RMK ka sellel aastal raierahu ajal korralisi raieid, keskendudes peamiselt uue metsapõlve rajamisele.

Erametsaomanike harimiseks ja teavitamiseks on keskkonnaministeerium välja andnud soovitused koos juhendmaterjaliga kevadsuviste raiete ajal metsas toimetamiseks. Juhend „Märka lindu“ toonitab seaduse järgimise vajalikkust ning ühtlasi on tegemist üleskutsega metsaomanikele märgata linde ja vältida kevadsuvisel ajal raiet. Juhendist leiavad metsaomanikud täiendavat teavet lindude ja linnustiku uuringute kohta.

„Tulevikus raierahu pidamine laieneb. Oleme ette valmistamas valitsusele esitatavat seadusemuudatust, mis kehtestaks järgmisest aastast raierahu kaitstavatel aladel“, ütles Tõnis Mölder. “Looduskaitseseaduse muudatustega nähakse ette 15. aprillist 15. juulini kestvat linnurahu kaitstavatel aladel kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisematel aladel. Lisaks on täiendatud loodusliku linnustiku kaitse sätteid, lisades sinna nõude, et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas raidmete purustamisel ja teisaldamisel tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist,“ lisas ta.

Tagasi üles