Viirusekogus reovees kahaneb väga aeglaselt

Professor Tanel Tensoni sõnul läheb märkimisväärse muutuse saabumiseni ja mõõdukale tasemele jõudmiseni veel nädalaid. Foto: Sille Annuk / Postimees

Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et viirust on reovees üle Eesti jätkuvalt väga palju ja koguste kahanemine mõõdukale tasemele võib võtta veel nädalaid.

Eesti keskmist olukorda kirjeldava reoveeindeksi põhjal on praegune viiruse leviku olukord võrreldav veebruari algusega, kui algas hoogsam levik. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul algas viirusekoguse kahanemine reovees märtsi teisest poolest ning nüüdseks on see märgatav kõigis Eesti piirkondades.

„Languse tempo on aga väga tagasihoidlik ning viirusekogus reovees üle Eesti ühtlaselt väga suur. Seepärast läheb märkimisväärse muutuse saabumiseni ja mõõdukale tasemele jõudmiseni ikka veel nädalaid,“ selgitas Tenson.

Viiruse levikut suuremates keskustes võib igaüks jälgida Tartu ülikooli veebilehel 

https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-seire-reovees. Seal oleval kaardil viitab viiruse laiemale levikule (üle 2000 viiruse milliliitris) punane mummuke; mõõdukale levikule (100 - 2000 viirust milliliitris) kollane mummuke ning vähesele või olematule ohule (kuni 100 viirust milliliitris) roheline mummuke. Viimatiste andmete kohaselt on punases Põlva, Rõuge, Kanepi ja Tõrva, mõõdukalt levib viirus Võrus, Vastseliinas ja Antslas ning vähene on oht Räpinas, Otepääl ja Valgas.  

Kuidas ja kust proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks, kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.