Riigimetsa majandamise keskus (RMK) alustas eelmisel nädalal metsaistutustöödega 12 000 hektaril, millest 400 hektarit moodustavad väheväärtuslikud rohumaad ja põõsastikud, kus varem mets ei kasvanud.
Tänavu saab mulda rekordarv taimi
«Metsa rajamine 400 hektarile, kus seda enne ei olnud, mängib olulist rolli ka kliimamuutuste leevendamisel. 70 aastaga seob see tagasi sellise hulga süsinikku, mille paiskavad õhku 50 000 sõiduautot ühe aastaga. Mittemetsamaal jääks see süsinik sidumata,» ütles RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät.
Tänavu pannakse riigimetsas mulda rekordarv ehk 24 miljonit taime, mida on miljoni võrra rohkem kui mullu. Kõik need on kasvatatud RMK taimlates. Mändi istutatakse 11 miljonit, kuuske 10,3 miljonit, kaske 2,4 miljonit ja sangleppa 190 000 taime.
Abiks kolm istutusmasinat
Uue metsa rajamisse ja noore kasvatamisse investeeritakse kokku rekordiline summa: 20,3 miljonit eurot.
Põlvamaal pannakse mulda 560 000 männi-, 400 000 kuuse-, 75 000 kase- ja 8500 sanglepataime: kokku 1 043 500 taime.
Valgamaal saab mulda 790 000 männi-, 650 000 kuuse-, 150 000 kase- ning 2500 sanglepataime: kokku istutatakse neid 1 592 500. Võrumaal istutatakse 680 000 männi-, 475 000 kuuse-, 120 000 kase- ja 15 000 sanglepataime. Kokku saab taimi mulda 1 290 000.
RMK investeerib uue metsa rajamisse ja noore metsa kasvatamisse kokku rekordilise summa: 20,3 miljonit eurot.
Uuendustest tõi Väät esile, et ühe istutusmasina asemel on neid abiks kolm ja lisaks suurendas RMK maapinna ettevalmistamist mätastusena. «Masinad töötavad üle Eesti kogu vegetatsiooniperioodi aprillist oktoobrini ja panevad mulda miljon potitaime. Raskesti uuendatavatel aladel annab mätastus ning kuuse ja männi potitaim hea metsakasvatusliku tulemuse: saame uue metsapõlve kiiremini ja hoiame kulusid kokku.»
Istutusmasinate lisandumine ja ulatuslikum mätastamine kasvatasid vajadust kuusetaimede järele. Kui siiani istutati riigimetsa ligikaudu 700 000 kuuse potitaime aastas, siis sel aastal läheb neid mulda üle 2,7 miljoni.
RMK jätkab ka sügisese metsaistutusega, mil pannakse riigimetsa kasvama miljon avajuurset kuusetaime ja uuendusena ka väikeses koguses männitaimi.
Tööjõud on olemas
Uuendatavast alast enamikule ehk 9500 hektarile istutatakse taimed. Looduslikule uuenemisele jääb ligi 2200 hektarit ehk 20 protsenti kõikidest aladest, kus olemas eeldused looduslikuks uuenemiseks sobilike puuliikidega. Sellest aastast loobus RMK looduslikule uuenemisele kaasaaitamisest maapinna mineraliseerimisega.
Kuivõrd enamik taimi istutatakse käsitsi, pakub metsaistutamise hooaeg lisaks RMK töötajatele teenistust 1700 inimesele. Tööjõud on juba olemas: kolmandik neist on RMK raietöölised ja ülejäänud riigihankega leitud lepingupartnerid, keda kokku üle 120.
RMK panustab järjest enam taimede kvaliteedile ja kaitsmisele liiva ja lambarasvaga, aga ka kasvava metsa hooldamisele.
Metsa istutamisel rakendatakse viiruse leviku tõkestamiseks erinõudeid. Avalikkusele suunatud metsaistutuse talgupäevi tänavu ei toimu.