Pääseamet tuletab meelde, et väikelapsed upuvad sageli kodulähedastes veekogudes või basseinides, sestap tuleb lapsi ka koduõuel hoolikalt silmas pidada.
Koduveekogude ääres tuleb lastel silm peal hoida
Päästeameti pressiesindaja sõnul on kümne aasta jooksul on kodulähedased veekogud nõudnud sadu inimelusid, väikelapsed upuvad sageli koduõuel või selle lähistel.
«Väikelastel on sageli soov kõike ise järele proovida, katsuda, maitsta, loopida, igale poole ronida ning seetõttu võivad nad kergesti õnnetustesse sattuda,» ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. «Kodune õueala tundub turvaline ja võib tekkida olukordi, kus järelevalveks tundub piisavat sellest, kui teiste toimetuste kõrvalt aeg-ajalt veendutakse, et laps on vaateväljas.»
Õnnetused juhtuvad ootamatult ja kiiresti – uppumiseks pole tarvis enamat, kui vee läheduses paariks minutiks laps silmist lasta. «Uppumine on üldjuhul vaikne sündmus,» ütles Virkala. «Karjumise ja appihüüdmiseta, sest hingamisteedesse sattunud vee tõttu või kõrikrambi korral ei ole see füsioloogiliselt võimalik.»
Vette kukkumise vältimiseks tuleks kodused veekogud võimalusel aiaga piirata. Avatud kaevud tuleb kinni katta ja järsud kaldad tasub teha prügist puhtaks – nii hoiab ära libisemised. Ohtlikud võivad olla ka veega täidetud kastmistünnid ja muud veeanumad – ka need peavad olema kaetud.
Mullu uppus Eestis üks laps, aastal 2017 uppus aga neli last, kellest kolm olid alla 6–aastased. Kõik nad uppusid kodukeskkonnas, kui olid jäetud vaid hetkeks järelevalveta.