:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/20/13738384t1h14d9.png)
Kagunurk kaotab rohkem töökäsi inimeste kehva tervise kui piirkonnast lahkuvate elanike tõttu. Fakt on see, et inimesed elavad küll üha kauem, kuid tervena elatud aastate arv väheneb.
Tomi Saluveer: töökäed kaovad haiguste tõttu
Põlva-, Valga- ja Võrumaa inimeste keskmine tervena elatud aastate arv on 47. See on aeg, mille jooksul terviseprobleemid pole nende tegevust piiranud. Kõnekas on seegi, et Lõuna-Eesti inimesed elavad tervena koguni kaheksa aastat vähem kui keskmine eestlane.
Kui kolme maakonna kaupa vaadata, on esirinnas valgamaalased oma 51 kvaliteeteluaastaga. Nii põlva- kui võrumaalaste tervena elatud aastate arv on aga 44. Naised elavad Valgamaal tervena 54. eluaastani, Põlvamaal 48. eluaastani ja Võrumaal 46 aasta vanuseni. Meeste kohta on need arvud Valgamaal 49, Võrumaal 42 ja Põlvamaal 41. Eesti naiste-meeste keskmine on 55, seega jääb siinne piirkond alla kõikides maakondades nii naiste kui ka meeste arvestuses.
Euroopa Liidu keskmist arvestades on Eesti meeste näitaja kehvem kui naistel: mehed elavad tervena kümme aastat vähem. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa keskmisele alla kaheksa aastaga.
Kui seda statistikarida maailma vastavate näitajatega võrrelda, läheb meel veelgi kurvemaks. Kõige kõrgem tervena elatud aastate näitaja on naistel Maltal, kus see on koguni 73, ja madalaim Lätis – 54. Meeste kõrgeim näitaja oli Rootsis, kus see oli 74, ja madalaim samuti Lätis – 51.
Euroopa Liidu keskmist arvestades on Eesti meeste näitaja kehvem kui naistel: mehed elavad tervena kümme aastat vähem. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa keskmisele alla kaheksa aastaga.
Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, kus inimene elab tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info selle kohta, mil määral on inimestel olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud igapäevategevus.
Koroonakriis teeb nendesse näitajatesse kindlasti korrektiive, kuid selge on, et Kagu-Eestis võiks olla mitusada töökätt rohkem, kui siinsete inimeste tervena elatud aastate arv oleks võrreldav kas või Harju- või Läänemaa näitajatega. Pealegi pole tänapäevases infoühiskonnas kindlasti puudust igapäevatarkusest, kuidas terve olla ja terveks jääda. Õige valemi peab igaüks enda jaoks ise välja nuputama.