Valgas on salasigarettide osakaal Eesti suurim

Maksuameti uurimisosakonna juhi Rain Kuusi sõnul tuleb salasigarettidega võidelda pidevalt.  Foto: Mihkel Maripuu

Uuringufirma Nielsen andmete kohaselt langes 2020. aasta neljandas kvartalis maksumärgistuseta sigarettide osakaal Eestis 0,4 protsendi võrra, ulatudes 9,5 protsendini.

Selliste niinimetatud salasigarettide osakaal on Eestis järjepidevas languses, samas Lätis ja Leedus on see viimastel aastatel pigem kasvanud. Kui 2019. aasta neljandas kvartalis oli uuringu kohaselt maksumärkideta sigarettide osakaal Eestis 9,9, Lätis 16,8 ja Leedus 21,3 protsenti, siis eelmise aasta neljandas kvartalis oli osakaal Eestis 9,5, Lätis 20,4 ja Leedus 21,5 protsenti.

«Uuringu kohaselt moodustasid salasigaretid Valgas 14 ja Võrus kuus protsenti kohalikust turust,» täpsustas maksu- ja tolliameti (MTA) meediasuhete spetsialist Reet Pärgma. «Valga oli ühtlasi kõige suurema salasigarettide osakaaluga linn Eestis, teisel kohal oli Sillamäe (13%) ja kolmandal Tartu (11,5%).» Põlva kohta ametil andmed puuduvad.

Valdav osa salasigarettidest jõuab Eestisse Valgevenest, Lätist ja Venemaalt, kusjuures Lätis ja Leedus moodustab Valgevenest pärit salasigarettide osakaal vastavalt 67 ja 88,4 protsenti kõikidest maksumärkideta sigarettidest.

MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul on salakauba tõkestamine ameti pideva tähelepanu all. «Kui veel kümme aastat tagasi moodustasid salasigaretid ligi 20 protsenti Eesti kohalikust tarbimisest, siis tänaseks on see osakaal vähenenud enam kui poole võrra. Salakauba leviku tõkestamisele on kaasa aidanud tõhus rahvusvaheline koostöö naaberriikide vastavate ametitega, investeeringud tollitehnikasse ning meie tööprotsesside pidev arendamine,» ütles Kuus.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni juhatuse liikme Jaanus Pautsi sõnul ongi salaturu ohjeldamisel kõige olulisemat rolli mänginud MTA tõhus töö. Lisaks on oluline roll tasakaalukal aktsiisipoliitikal. «Nagu Läti puhul näeme, siis salatubaka risk eksisteerib jätkuvalt ka meie jaoks, kuid saame seda maandada, vältides äkilisi maksutõuse. Lätist sisseveetud sigarettide osakaal on juba mõnevõrra kasvanud, sest sõltuvalt margist on sigaretipaki hinnavahe riikides umbkaudu 50 senti kuni euro. Võib oletada, et näiteks äkilisest aktsiisitõusust tingitud suurema hinnavahega kasvab paratamatult ka salatubaka sissevedu ja piirikaubandus,» selgitas Pauts.