Ei taha küll kellegi indu alla võtta, aga arvata võib, et koroonapiirangute leevendumisel võib poodides lahti minna üleüldine karjalaskepäeva mentaliteet.
Maarius Suviste: rahu, kiirustajad, rahu!
Seigad elust enesest. Pereisast spordihuviline tahab jalga saada uusi jooksujalatseid, et värskes õhus kilomeetreid alistada. Ta ei ole e-kaubanduse usku kunagi olnud. Aga ostis siis e-poest käimad ja ootas neid kuus päeva. Ei saanud enne proovida ja kohe jama majas: väikesed teised, pigistavad siit ja sealt. Tahtis tagasi saata ja uusi saada. Pärast pakiautomaadi kaudu tagasisaatmist ootas nädal aega raha. Ei jaksanud oodata ja enne ostis uued ära: lootuses, et need sobivad. Ei sobinud. Järgnes järgmine tagastamine. Ja raha ootamine. Edasi lõi käega: ootab pärispoe avamise ära, seni las sport oodaku.
Pereema ahastab: kevad käes ja mitte midagi ei ole selga panna! Enne kui osta, tahaks ju selga ka proovida. Aga kus sa saad. Telli aga e-poest ja siis hakkab sobitamise või tagastamise teema pihta. Ja nii läkski. Siit kitsas, sealt väike. Ostmise-tagastamise teema justkui rahvuslik spordiala.
Peretütar mures: varsti koolilõpp ja mida aktusel selga panna?! Kas saab ikka enne poodi ja ennast ilusaks teha, kui lõputunnistus kätte antakse?
Samas peab aru saama ka nendest, kes mõtlevad: tuleb ruttu teha ja pärispoes ära käia, sest mine tea, millal jälle saab.
Koos kevadega on saabunud aias ja kuuris ja kus iganes veel hoogsalt nokitsemise aeg. Tahtis siis hea tuttav ehituspoe e-poest vajalikke laudu osta. Ehkki laoseis näitas ja kinnitati ka üle, et kaup poes olemas ning ruttu saab kätte, läks loomulikult kõik vastupidi. Kui lubati, et hommikul internetist tellid ja õhtul võib poodi kaubale järele minna, siis tegelikkuses leidis see aset ülejärgmisel päeval ning kaup lunastati pärast kahetunnist passimist poe ees.
Tavapoodlejatele meeldetuletuseks: nädal aega veel kannatust ja vastupidavust. 3. maist tohivad klientidele uksed avada kõik poed. Aga tehkem siis nii, et kui väravad valla, ei joosta külg külje kõrval tunglema, vaid võetakse rahulikult. Ülimalt vaoshoitult.
Samas peab aru saama ka nendest, kes mõtlevad: tuleb ruttu teha ja pärispoes ära käia, sest mine tea, millal jälle saab. Kui viirus taas üha rohkem maad võtab, on ju sulgemised teada.
Ja ärgem unustagem, et kuu algusepoole valitsuse väljastatud valge raamatu järgi (mäletab seda veel keegi?) olla me ju praegu punases tsoonis.