Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Värska Vesi kattis tootmishoone päikesepaneelidega

Copy
Värska Vesi AS teatas, et viib tootmise täielikult üle rohelisele elektrienergiale ja ühe sammuna on ka kogu Värska tootmishoone kaetud päikesepaneelidega.
Värska Vesi AS teatas, et viib tootmise täielikult üle rohelisele elektrienergiale ja ühe sammuna on ka kogu Värska tootmishoone kaetud päikesepaneelidega. Foto: Värska Vesi AS

Värska Vesi AS viib tootmise täielikult üle rohelisele elektrienergiale ja ühe sammuna on ka kogu Värska tootmishoone kaetud päikesepaneelidega. Samuti võttis ettevõte esimesena Eesti joogitootjatest kasutusele taaskasutatud plasti sisaldavad pudelid 2020. aasta aprillis, teatas ettevõte.

„Meie eesmärk on viia kogu ettevõtte tegevuse jalajälg miinimumini ja anda sellega oma panuse meie keskkonna puhtana hoidmisesse. Nüüdsest villitakse Eesti kultustoodet Värska Originaali ja kõiki teisi Värska Vee tooteid pudelitesse ainult rohelise energia toel. Lisaks kasutame tehases ära ka päikeseenergia, mida toodavad meie enda päikesepaneelid,“ rääkis Värska Vesi AS juhatuse esimees Urmas Jõgeva.

„Olles maapõuest voolavate tervistavate vete allikate lättel, tunnetame erilist vajadust puhast keskkonda iga oma sammuga hoida. Tootmises taastuvaid keskkonnasõbralikke ressursse kasutades saavad ettevõtted kasvatada ka nõudlust nende järele,“ lisas Jõgeva.

Jõgeva toonitab, et keskkonnahoiu seisukohalt on väga oluline ka plastpudelite taaskasutamise küsimus ning seetõttu võttis Värska Vesi AS Eestis esimese joogitootjana kasutusele taaskasutatud plasti ehk rPET materjali sisaldavad pudelid.

„Plaanime järjest suurendada taaskasutatud plasti osakaalu oma toodetes. Maailm upub plastjäätmetesse. rPET pakendist tekkiv CO2 jalajälg on 79% väiksem kui esmase toorme kasutamine. Eelistades taaskasutatud plastist pudeleid tekitame nõudlust selle materjali järele. Juba 20 % taaskasutatud materjali juures hoiab Värska Vesi AS kokku 14 tonni naftat. Tänu Eesti pandipakendi süsteemile korjatakse Eestis kokku ja saadetakse reaalselt taaskasutusse ligi 90% plastist joogipudelitest,“ rääkis Jõgeva.

Tagasi üles