Teedel liigub rohkesti metsloomi

Villu Lükk Foto: Elmo Riig / Sakala

Mais hakkavad metsloomad taas aktiivsemalt ringi liikuma ning sel ajal tasub sõidukijuhtidel eriti ettevaatlik olla, kuna teele võivad sattuda eelmisel aastal sündinud põdravasikad, kes emast võõrduvad; samuti metskitsed, siilid, jänesed, konnad ja paljud teised.

«Praegu peame liiklejatena eriti hoolsad olema ja teele lähenevaid metsloomi märkama. Samuti on oluline meeles pidada, et kui juba üks metsloom ületab teed, võib temale järgneda ka teisi,» sõnas transpordiameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk.

Eriti tähelepanelik tasub olla liiklusmärgi «Metsloomad teel!» piirkonnas, sest seal ületavad metsaelanikud sagedasti teed. Samuti tasub valvsaks jääda mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal. Hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja loojangu järel, on metsloomad loomupäraselt aktiivsemad.

Mitmel pool üle Eesti on tarastatud teelõikudel loodud loomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Mullu suvel avatud Kose–Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest Eesti esimene suurulukite tuvastussüsteem.

Loomad pääsevad sellel lõigul maanteed ületama kolmest samatasandilisest ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mille kaudu piiratakse operatiivselt autode liikumiskiirust.

Villu Lükk paneb sõidukijuhtidele südamele, et muutuva teabega liiklusmärkide hoiatusi ja kiiruspiiranguid tõsiselt võetaks.

«Meie liikluskaamerad on jäädvustanud olukordi, kus loomad on ka tiheda liiklusega teed ületanud. Õnneks on autojuhid üldjuhul järginud liiklusmärke ja kiirust vähendanud, muidu võinuks tagajärjed olla kurvad.»

Eesti riigiteedel registreeritakse igal aastal umbes 3000 liiklusõnnetust metsloomadega. Nendes õnnetustes saab vigastada 20–30 inimest aastas. Keskkonnainfo telefonil 1247 registreeritakse aastas ligi 6000 looma hukkumine, kusjuures arvatavasti jääb enamik väiksemate loomadega seotud õnnetusi registreerimata. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem ning sõraliste arvukus on pehmete talvede tõttu suurenenud. LEPM