Jaan Rapp: järjekordne asendustegevus?
10. mai 2021, 00:18
/nginx/o/2021/05/09/13771615t1h0a02.jpg)
Suur osa eelmise valitsuse tööperioodist kulus asendustegevustele. Pidevalt käidi välja bravuurikaid avaldusi, mida siis hiljem selgitati ja õigustati ning mille pärast vahel ka vabandati. Selliste tegevuste krooniks kujunes aga piinlik kemplus abielureferendumiks ristitud seaduseelnõu ümber. Pealegi toimus see kõik koroonaviiruse kiire leviku ajal, mil keskenduda tulnuks hoopis sellega võitlemisele.
Uue valitsuse esimesed sada päeva on olnud üpris sisukad. Mõnegi otsuse üle võib vaielda, aga sõnavahtu ja asendustegevusi on olnud vähem kui eelkäijatel.
Nii aga paraku ilmselt ei jää. On ju kahekordne valimiste aasta ja eelkõige kohalike omavalitsuste volikogude valimistele mõeldes püüab iga erakond oma nägu säilitada ja nii panustatakse igapäevaste punktivõitude noppimisele. Sestap on viimastel nädalatel korduvalt ette tulnud olukordi, mille puhul valitsuserakonnad esmalt üksteisele vastanduvad, aga samas siiski ühise keele leiavad – kas või riigieelarvega seonduva puhul.
Veel enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi seisavad aga ees presidendivalimised. Mõnegi poliitiku käitumisest on just kui aimata soovi riigipea koht hõivata. Kõige enam on selles kontekstis kõlanud praeguse riigikogu esimehe Jüri Ratase nimi.
Et rahvale tema kandidatuur üpris vastuvõetav on, näitab kas või see, et Lõuna-Eesti Postimehe veebis aprilli lõpus üleval olnud gallupis arvas 22 protsenti vastajatest, et Ratas passiks presidendiks küll. Samas sai ametisolev president Kersti Kaljulaid vaid protsendi võrra vähem hääli.
Mõnegi poliitiku käitumisest on just kui aimata soovi riigipea koht hõivata.
Igale viiendale vastajale ei sobinud aga välja pakutud viiest kandidaadist ükski, mis näitab, et midagi pole veel selge ja kõigi oma kandideerimisest teatajate šansid võivad olla üpris head.
Viie aasta eest kujunes presidendivalimistest paras palagan: need liikusid riigikogust valimiskokku ja sealt tagasi parlamenti. Tahaks loota, et sel aastal valitakse riigipea ära valutumalt. See eeldaks aga riigikogus esindatud erakondade üksmeelt, mida praegu veel kuskilt ei paista.
On kurb, kui presidendivalimiste kampaaniast kujuneb järjekordne asendustegevus, mis halvab Eesti Vabariigis kõigi muude oluliste otsuste tegemise mitmeks kuuks. Kui nii aga läheb, tuleks meie presidendivalimiste kord üle vaadata. Riigipea valimine ei tohiks olla palagan.