Diana Leenurm: koolid seisavad praegu pidevalt teelahkmel

Kanepi gümnaasiumi direktor Diana Leenurm Foto: Siiri Padar

Elame praegu ajastul, kui igal päeval on omaette normaalsus, millest on saanud meie kõigi igapäeva reaalsus. Selle eest ei saa keegi põgeneda. Palju räägitakse tekkinud õpilünkadest, mida kaug- ja hübriidõpe endaga kaasa on toonud. Küsitakse endalt ja kommenteeritakse valjuhäälselt: kas need tänased koroona­ajastu lapsed on võimelised nüüd ja tulevikus olema täieõiguslikud maailma kodanikud? Saavad nad ühtsetel alustel kandideerida järgmisele haridusastmele koos varem lõpetanutega või olla tööturul konkurentsivõimelised?

Võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta on oma kolumnis väga hästi välja toonud, et suuresti sõltub see inimesest ja tema motivatsioonist ning külge kleebitud sildistus võetakse lihtsalt omaks. Kõige alus on motivatsioon: kui sisemine motivatsioon on langenud, tuleb turgutada seda väliselt. Kuidas hoida või leida endas jõudu ja tahet, sõltub noore enesejuhtimise oskusest, õpetaja meisterlikkusest, kooli paindlikkusest ja eelkõige vanema toest.

Praegu seisame järjekordselt teelahkmel: me ei tea, millised klassid ja kui palju õpilasi järgmine nädal kooli lubatakse või mida toob piirangute leevendamine endaga kaasa.