Koroona kõrval pole kuhugi kadunud puugioht

Puugi võib endale külge saada ka esimesi kevadlilli metsa vahel imetledes. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Eesti Proviisorapteekide Liit tuletab meelde, et suve alguseks immuunsuse saavutamiseks on just praegu õige aeg ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end nii perearsti juures kui ka mitmes apteegis.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul on praegu parim aeg alustada või jätkata puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisega. "Puukentsefaliidi vastased vaktsiinid on väga tõhusad ja annavad kaitse 99% vaktsineeritutest. Kui praegu teha esimene süst, siis on suveks kaitse juba olemas," ütles Rootslane.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks teha kolmas süst. Esimene kordusvaktsineerimine tuleb teha kolme aasta pärast ja seejärel korrata süsti iga viie aasta järel. Eakatel on korduvvaktsineerimiste vahe kolm aastat.

Puukentsefaliidi vastu apteekides vaktsineerimine toimub 20. juunini. Sellel aastal on puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisse kaasatud 25 apteeki 11 Eesti linnas, sh Võrus Kagukeskuse Südameapeegis ning Grossi apteegis. 

Vaktsineerimiseks on vajalik eelnev registreerimine. Registreeruda saab sõltuvalt teenuse pakkujast kas elektroonilise keskkonna kaudu, telefoni teel või apteegis kohapeal. Kaasa tuleks võtta isikut tõendav dokument ning olemasolu korral immuniseerimispass.

Kuna sel kevadel vaktsineeritakse paljusid inimesi ka COVID-19 vastu, siis tuleb vaktsineerimisele tulles arvestada, et erinevate vaktsiinisüstide vahele peab jääma vähemalt kaks nädalat.

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus. Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes puugihammustuse teel kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada meningiiti või meningoentsefaliiti. Jääknähte nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired esineb 26-46% haigust põdenud patsientidest. Puukentsefaliit võib 1,4% juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haigust on võimalik ennetada vaktsineerimisega.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond. Puukentsefaliidi tüsistused on seotud elukvaliteedi langusega ja pikaajaliste kuludega nii seda põdevale patsiendile kui ka ühiskonnale.