Sten Mahov: sina võid, aga mina ei tohi

Sten Mahov Foto: Arvo Meeks

Aknast välja vaadates mõtisklen jälle kord vabalt reisimisest ning mitmesugustest kohtade külastamisest – olgu kas või Läti, seegi ju välismaa ning natukene eemal ja teistsugune.

Aga ei saa, sest koroona on liikvel ning olen vaktsineerimata. Õigupoolest pole vist praegu väga vahetki, kas oled süsti saanud või mitte – vaba liikumine on raskendatud mõlemal juhul. Ning ehkki Euroopa Liidus on valmimisel digitaalsed koroonapassid, kus peal teave inimeste vaktsineerimise ning muu seesuguse kohta, ei lisa praegu suurt lootust seegi. Teadupärast kuuluvad terviseteemad liikmesriikide pädevusse, mistõttu otsustavad nemad, millistel tingimustel külastajaid enda juurde lasta.

On hea teada või annab vähemalt mingigi kindlustunde, et järgmisest nädalast alates saavad kaitsesüsti kõik soovijad. Ning ehkki vaktsineerituks tunnistatakse inimene alles pärast teise süsti saamist, aitab see loodetavasti kaasa ühiskonna ning riigipiiride kiiremale taasavanemisele. Tahes-tahtmata on meie seas aga ka inimesi, kes vaktsiinisüsti ei soovi, olgu sellest keeldumise põhjused siis tervislikud, uskumuslikud või midagi muud.

Suve lõpuks soovitakse kollektiivse immuunsuse tekkimiseks vaktsineerida 70 protsenti elanikkonnast. Alles jääb 30 protsenti ehk ligi 400 000 inimest. Kuidas kõiki neid masse kontrollida: kes süstitud, kes mitte? Kui ma ei ole vaktsineeritud, kas ma tohin välja sööma minna, käia kinos või rokk-kontserdil?

Nagu iga sõda, kriis või katastroof on ühiskonnakorralduses toonud kaasa hulganisti muudatusi, nii ka praegu. Meil on juba kodukontorid, samuti teadmised, kuidas koolitükke interneti kaudu paremini ära teha, kuid ka palju suletud ettevõtteid. Kas ja milliseid töökohti aga vaktsineerimise- ning pandeemiajärgne maailm loob?

Kuidas kõiki neid masse kontrollida, kes süstitud, kes mitte? Kui ma ei ole vaktsineeritud, kas ma tohin välja sööma minna, käia kinos või osaleda rokk-kontserdil?

Oleks üsna harjumatu, kui söögikohtade, meelelahutus- või kultuuriasutuste uksel hakkaks seisma «koroonakontrolör», kes masse üksipulgi QR-koodi alusel sisse hakkaks laskma ning nende sobivust kontrolliks. Või kui tänavapilti tekiksid sildid: «Sisenemine ainult vaktsineeritutele» või «Vaktsineerimata isikud peavad istuma bussi tagaosas». Kas midagi sarnast oleme ajaloos juba näinud, eks? Aga võib-olla on just need ning paljud teisedki töökohad, mida praegu ettegi kujutada ei oska, reaalsus, millega tuleb harjuda. Kuid kas peaks?