Ahti Bleive: külakogukonnad on kriisiajal näidanud head kohanemisvõimet

Taevaskoja külavanem Ahti Bleive Foto: Tomi Saluveer

Teadlased ja visionäärid on rääkinud juba väga pikka aega sellest, et inimkonda mõjutavate pandeemiate puhul ei ole küsimus «kas», vaid pigem «millal». Seega on vaid aja küsimus, kui üks või teine viirus areneb inimestele ohtlikuks ja tekib pandeemia.

Ajakirja National Geographic andmetel on loomadel ja lindudel rohkem kui 1,7 miljonit eri liiki viirusi, mis kõik võivad potentsiaalselt inimesele ohtlikuks areneda.

Juba teist aastat olemegi elamas kõik olukorras, kus üks sellistest nii-öelda ohtlikuks arenenud viirustest takistab ja häirib meie igapäevaseid tegemisi ja toimetamisi praktiliselt kõigis eluvaldkondades. Pandeemia alguses oli levinud lootus ja arvamus, et see kõik möödub ja saame peagi tagasi pöörduda oma väljakujunenud elukorralduse juurde. Praeguseks on paraku selge, et pandeemia on oma jälje jätnud ja vähemalt mõni muutus on ilmselt selline, mis jääb toimima ka pärast pandeemia möödumist.