Homsest võib Vana-Võromaa kultuurikojas uudistada kolmeosalise näituse esimest osa «Vägi».
Teatepulk rändab Kütiorust Kadriorgu
Näituse juhatab sisse kuraatorite Jana Huule, Marje Taska ja Reet Varblase visualiseeritud väekontseptsioon ning Kütioru pühapaigas Tammetsõõrus kuu loomise aegu varahommikul filmitud teatepulga pühitsemise rituaal. Ürgne loodus ja esivanemate tarkus tuletavad meelde väe allikat.
Kunstnik Peeter Laurits on näinud väge inimesest suuremana, kõiksuse ja igaviku vaatenurgast. Ivo Lille värviline klaasist objekt «Murdvalgus» toimib valguse ja sellest tuleneva väe sümbolina. Anna Hintsi heliinstallatsioon «Kõnelused surnud vanaemaga. Unenägu nr 26122020» ja Rootsi kunstniku Sanne Sihmi hiigelsuured näod kõnelevad esivanemate väest. Nendega haakub Terje Ojaveri skulptuur «Ühe jalaga kündja» vana naise sitkuse väe kehastusena.
Uku Sepsivart ning Elo Liiv mõtisklevad aga inimese jälje tähenduse üle maailmas: Sepsivart parajalt absurdivõtmes, Liiv inimkonna väe kadumise ja looduse vastuhakuna. Len Murusalu on tõlgendanud väge distantseeritumalt silmapiiri vaatlejana, kes otsib oma hetke. Villu Plingi ja Silja Saarepuu videoteoste paar on näide peaaegu nähtamatute, näiliselt tühiste tegurite väest. Väljapaneku lõppakord on Raul Meeli «Armuloitsud», armastuse väe manifestatsioon.
Näituse teine osa «Vaim» on järgmise aasta kevadel Tartu Ülikooli muuseumis ja kolmas – «Võim» – 2023. aastal Tallinnas Kadrioru pargis. Triloogia eesmärk on ühendada võim vaimu abil väega ja leida ka võimukoldes väepaik.