Kaitsevägi vähendab teenistujate ametikohtade arvu 200 võrra

Kaitseväe orkester mängis 2019. aastal ka Võru keskväljakul, kus president Kersti Kaljulaid võttis vastu saadikute volikirjad. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Järgides valitsuse riigieelarve strateegias seatud tegevuskulude kokkuhoiu eesmärki, esitab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kaitseministrile ettepaneku vähendada kaitseväes töötavate ligi 5000 teenistuja arvu 200 võrra.

„Kokkuhoiu käigus ei tohi kaitseväe võitlusvõime ja lahinguvalmidus langeda. Ressursi kärped peavad toimuma eelkõige tegevuse veelgi parema korraldamise kaudu, mistõttu keskendub kärbe eelkõige tugi- ja toetavate teenuste ümberkorraldamisele,“ rõhutas Herem.

Kärped puudutavad kõiki kaitseväe struktuuriüksuseid ning nii tegevväelasi kui ka tsiviilteenistujaid. Kokkuhoiu saavutamiseks ei kärbita teenistujate palkasid.

Ümberkorraldused toimuvad eelkõige referendi-, finants-, personali- ja õigusteenuste tsentraliseerimisel. Osad valdkonnad, näiteks kaplaniteenistus ja kaitseväe orkester lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse.

Kaitseväe peadirigent ja kaitseväe orkestri ülem kapten Simmu Vasar saatis reede õhtul orkestrantidele laiali kirja, milles teatas, et selle aasta esimesest septembrist on kaitseväe orkester täies koosseisus koondatud, kirjutab Postimees.

«Mul on väga kahju, et sellise otsuse tegemisel kaitseväe juhtkond ei kaasanud orkestri juhtkonda, et oleksime saanud omapoolse sisendi või vähemalt oleksime saanud oma eksistentsi kuidagi õigustada ja kaitsta,» nentis ta.

Kaitseväe orkestri kunagine liige, klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov ütles, et sõjaväeorkestri tähtsaim ülesanne on anda kaitseväele kui tohutule jõule hing, sest ilma hingeta ei saa.

«Hingetu jõud ei ole motiveeritud ehk jätkusuutlik. See ei ole minu püüe ilusaid sõnu teha, muusikaga laetud jõudu on intelligentsed väejuhid läbi ajaloo tundnud ja rakendanud. Kaitseväe orkestris ei ole mitte ainult muusikud, vaid nad on ka täisväljaõppega sõjaväelased. Nad on väga head muusikud ja orkestri tase on väga-väga kõrge,» ütles Vavilov.

Europarlamendi saadik Urmas Paet on veendunud, et kindlasti on Eestis olemas lahendus, mis ei lõpeta ligi 103 aastat tegutsenud kaitseväe orkestri tegevust – tuleb lihtsalt end kokku võtta ja see lahendus leida.

"Praegu ei ole Eesti riigi ajaloo kõige hullem aeg, mis tingiks kaitseväe orkestri tegevuse lõpetamise," manitses Paet.