R, 9.12.2022

Arved Breidaks: Petseri – Eesti või Vene linn?

Arved Breidaks
, reporter
Arved Breidaks: Petseri – Eesti või Vene linn?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Arved Breidaks
Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Kas olete Petseri kalmistul käinud? Mina ei ole. Päris lapsena olen küll suviti vanematega kaasas käinud Petseri turul värskeid kurke müümas, kuid sealsele surnuaiale meil kunagi asja polnud. Kui kurgid müüdud ja taskud rublasid täis, osteti poest barankasid ja siis Eestisse tagasi.

Just täpselt nii: Eestisse tagasi. Sest kui turul kaubeldi vene keeles, ei saanud see ju olla Eesti linn. Linna Eesti-minevikust 1980ndatel koolis mõistagi ei räägitud. Aga inimene õpib ka pärast koolipingist lahkumist. Nii olen minagi ümber hinnanud arusaama Petserist, täpsemalt selle riiklikust kuuluvusest, ja söandan kinnitada, et tegemist on Eesti linnaga. Okupeeritud Eesti linnaga, mille juurde kuulub Petseri maakond.

Petseri tõuseb teemaks kahel peamisel põhjusel: Tartu rahu aastapäeval ning kui võetakse jutuks piirilepingu sõlmimine Venemaaga. Nagu ikka, jagunevad vaidlejad sel puhul kahte lehte: ühed nõuavad Eestile tagasi sõjaga võidetud maad; teised turtsuvad selle peale, et mida me sealsete venelastega peale hakkame.

Nii olen minagi ümber hinnanud arusaama Petseri linnast, täpsemalt selle riiklikust kuuluvusest, ja söandan igas seltskonnas kinnitada, et tegemist on Eesti linnaga. Okupeeritud Eesti linnaga, mille juurde kuulub Petseri maakond.

See on vaidlus, mida ma ei hakka siinses kirjatükis arendama, sest vahepeal on õigus neil, kes ütlevad, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Ja kui pilte on kümneid, sadu, loob see ettekujutuse, mida sõnadega polegi enam võimalik ümber lükata.

Teen sügava kummarduse Triin Partsi ees, kes pildistanud üles Petseri kalmistu hauad, kuhu on maetud eestlased. See fotokogu on värskelt koondatud andmebaasi, mille kaudu on kõigil võimalik teha Petseri luteri kalmistul virtuaalne jalutuskäik.

Jäin sel mõttelisel jalutuskäigul sõnatuks. Ei ole mõtet hakata üles lugema neid tavalisi eesti perenimesid, mis on sealsetele hauakividele kantud. Need on nimed, hauaplatsid, mis on säilinud. Kui palju eestlaste haudu on pealematmisega kaduvikku vajunud, ei tea keegi.

Nende fotodega on edasi antud kõige veenvam tõestus, et Petseri on olnud Eesti linn ja meil on õigus pidada teda selleks tänini. Jah, muidugi, eesti keelt oskavaid inimesi elab seal üha vähem ja tulevik on Venemaa arengut silmas pidades pigem nukker. Aga me ei tohi Petserit hüljata oma mõtteis ja tänu Triin Partsi tööle on seda nüüd võimatu teha.

Märksõnad
Tagasi üles