/nginx/o/2021/05/20/13792527t1he6ff.jpg)
- Inimesed kasutavad vaktsineerimisvõimalust usinalt
- Haiglates vabu vaktsineerimisaegu palju üle ei ole
- Uued ajad selguvad siis, kui on teada vaktsiinisaadetiste hulk
Inimeste huvi koroonavaktsiini vastu on suur ning Kagu-Eesti suuremates haiglates mais vabu aegu enam peaaegu polegi. Uute aegade lisandumine sõltub nii vaktsiinitarnetest kui töökäte olemasolust.
Sellest nädalast saavad end vaktsineerimisele kirja panna kõik inimesed alates 16. eluaastast. Lõuna-Eesti Postimehega suhelnud haiglajuhid tõdesid, et kuigi enamik mais pakutavaid vaktsineerimisaegu on broneeritud, leidub üksikuid vabu aegu. Lehe trükkimineku ajaks on aga suure tõenäosusega needki täitunud.
Vabu aegu ei ole või napib
Põlva haigla juhataja Margot Bergmanni sõnul on vabad ajad täitunud kiiresti. «Meil praegu juunisse aegu ei olegi avatud. Kõik oleneb vaktsiinitarnetest ja sellest, kui palju hakkab kordusdoose peale tulema. Juunis on teiste vaktsineerimiste aeg,» tõdes Bergmann ning lisas, et siis on esimeseks vaktsiinidoosiks aegu pigem vähem pakkuda. Kohapeal suudetakse päevas vaktsineerida 80 inimest ja kui samal päeval tullakse saama ka teist doosi, siis topelt.
Digiregistratuuris saab endale valida sobiva vaktsiini, suur osa patsiente eelistab Pfizerit. «On üksikuid, kellel on hakanud halb, aga kui vaadata hulka, keda on vaktsineeritud, on see väga harv nähtus,» kommenteeris Bergmann.
Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas pakutakse Pfizeri ning Jansseni vaktsiini. AstraZenecat manustatakse neile, kel saada teine doos. Haigla juhatuse liige Arvi Vask tõdes, et vabad ajad täituvad kiiresti.
«Meil praegu juunisse uusi aegu ei olegi avatud. See oleneb vaktsiini tarnetest.»
Margot Bergmann, Põlva haigla juhataja
Samas tunnistas ta, et nende haiglas on kaitsesüstimise võimalused tagasihoidlikud, sest napib inimressurssi. Parem võimalus selleks on tema sõnutsi Tartu vaktsineerimiskeskuses, mis asub A. Le Coq Spordi spordihoones. «Lõuna-Eestis on loodud palju võimalusi kaitsesüstimiseks. Arvan, et sinna on kõige lihtsam minna: noored on liikuvad, vahemaa ei ole probleem.»
Kui mais on ajad täis, siis millal võiksid vabaneda uued ajad? Haigla juhatuse liikme sõnul tuleb neil nüüd hakata planeerima teise doosi aegu, samuti algavad töötajatel puhkused. «Ei saa jätta puhkusteta infektsioonikontrolli inimesi, kes väga intensiivselt viimastel kuudel töötanud. Meil on plaan kaasata kooliõdesid, nad on andnud ka nõusoleku. Kui saame välist jõudu juurde, saame ka uusi aegu pakkuda,» selgitas ta. Koos korduvvaktsineerimistega suudetakse haiglas teha üle saja süsti päevas.
Haigla kutsub süstima
Räpina haigla juhatuse esimehe Peeter Sibula sõnul pakuvad nemad Jansseni vaktsiini. Vaktsineerimistalgud leiavad aset 26. ja 27. mail ning 1. ja 2. juunil ning neljal päeval tehakse kokku sada süsti.
Algul arvati haiglajuhi sõnul, et ehk ei olegi inimeste huvi suur, kuna süsti saab ka Tartus, Põlvas ning Võrus. Selle nädala keskpaigas olid aga 1. juuniks pakkuda üksikud ajad, päev hiljem rohkem. «Arvan, et ei jää midagi üle. Kahe päevaga on huvi olnud üllatavalt suur ja see teeb ainult rõõmu,» tõdes Sibul ning lisas, et piisava huvi korral saaks vaktsineerimisega ka hiljem jätkata.
«Ei ole kuulnud Jansseni kõrvalmõjudest, aga seda on ka vähem tehtud, kuna Pfaizerit on rohkem sisse tulnud.»
Peeter Sibul, Räpina haigla juhatuse esimees
Kui teisi vaktsiine tuleb süstida kaks korda, siis Jansseni puhul piisab ühest. See annab Sibula sõnul suurema vabaduse neile, kes Eesti piires rohkem liikuda või välismaale minna tahavad. «Ei ole kuulnud Jansseni kõrvalmõjudest, aga seda on ka vähem tehtud, kuna Pfizerit on rohkem sisse tulnud.»
Räpina haigla esindaja peab tõenäoliseks, et suvel huvi vaktsineerimise vastu väheneb, sest piirangud lõdvenevad ning minnakse maakodudesse. «Igal juhul ei lõpeta me kaitsesüstimist ära, kui vähegi huvi on,» oli Sibul kindel.
Vaktsineerimine kolitakse spordihalli
Valga haiglas on ravijuht Neve Vendti sõnutsi kõik avatud ajad juba kinni. «Niipalju kui doose antakse, me uusi vaktsineerimisaegu avame – kohe on ka täis saanud,» kirjeldas ta. Sel kuul võib süstiaegu saada veel 29. maiks, kuid praegu ei ole need avatud. «Kui saame teada, palju doose sinna tuleb, lähevad ajad lahti. Praegu on vaktsineerimiskeskusest antud pigem jah-sõna, et doosid selleks kuupäevaks tulevad. Kui 29. kuupäev avatakse, saab küllap seegi täis. Juunis sõltub kõik sellest, millised on tarned.»
Sel nädalal on Vendti sõnutsi rohkem korduvaid vaktsineerimisi, tuleval nädalal esmaste dooside omi. Keskeltläbi tehakse Valga haiglas 120–150 kaitsesüsti päevas, suurt rõhku pannakse ka enda töötajatele. Ravijuhi sõnul soovitakse jõuda Tartu Ülikooli kliinikumi vaktsineerimistasemeni, mis on 90 protsenti. «Peame vaeva nägema, et oma töötajad vaktsineeritud saaksid, et tagada ka patsientide ohutus.»
Et järgmisel nädalal on plaanis kaitsesüstida korraga paljusid inimesi, kolib vaktsineerimismeeskond nädala keskel Valga spordihalli.
Soovitud vaktsiini kõigile ei jätkunud
/nginx/o/2021/05/20/13792528t1hf532.jpg)
Kolmapäeval pärastlõunal kella poole kolme ajal oli Valga haiglasse saabunud hulk süstisaajaid, kes pidid ootama elavas järjekorras. Selgus ka, et Pfizeri vaktsiin oli otsas ning pakkuda oli ainult Modernat.
Nagu tõdes ravijuht Neve Vendt, juhtus apsakas nende eksimuse tõttu. «Kogemata avati 50 lisabroneeringut Pfizerile, kuigi oli teada, et peaks olema Moderna. Mulle jäi mulje, et enamik oli nõus pärast rääkimist ikkagi Modernaga ka.»
Et kohale tulnud suurt inimhulka ära teenindada, avati kolmaski kabinet. «Meil oli arvestatud vaktsineerimine kahe õega, aga pidanuks olema nelja õega. Lõpuks saime kolm õde,» selgitas Vendt järjekorra tekkimise põhjust. «Kui pool neli ära tulin, oli aeg tagasi tehtud. Saime järje peale, nagu peab olema.»
Varem säärast intsidenti ravijuhi sõnul neil juhtunud ei ole.