Toomas Peterson: 400 päeva valla tüüri juures

Toomas Peterson FOTO: Erakogu

Endine asevallavanem annab ülevaate suurematest töödest ja investeeringutest, mis enne võimuvahetust tehtud said. Samuti avab ta oma põhimõtteid, millest igapäevatöös lähtus, ning lubab neile kindlaks jääda ka edaspidi.

Valga asevallavanemana asusin tööle eelmise aasta 13. märtsil ja panin vallamaja ukse enda järel kinni 26. aprillil. Eks poliitilistes protsessides tulevad inimeste loomused eriti eredalt esile. Siinses vallas on kahjuks need väga kaldu materiaalsuse, sealhulgas raha poole.

Kuid me kõik areneme, jõudes hetkedeni, kus raha kõrval pääseb mõjule poliitikute tahe arendada valda, omada tulevikuvaateid kas või paariks aastaks ette ning valida õiged vahendid strateegiliste eesmärkide täitmiseks.

Võib-olla kõlab see loosungilikult, kuid ma tõepoolest lähtusin järgnevast: vallavalitsuse olemus, moodsama sõnaga missioon on luua elanikele toimetulekuks ja heaoluks parimad eeldused, kasvatades valla konkurentsivõimet ja kestlikkust avatud valitsemise põhimõtetest lähtuvalt. Lihtsamalt öeldes: tuleb teenindada valla elanikke oma kompetentsuse piires.

Lähtusin oma tegevuses esiteks sellest, et väikelinna ja valdade ühinemise tulemusena oleks loodud ühtne võrk ning saavutatud tasakaal nende vahel. Samuti on oluline elamisväärse ja kvaliteetse elukeskkonna ning ka ettevõtluseks parema keskkonna loomine. Kõik see eeldab koolide, lasteaedade, vaba aja veetmise kohtade arendamist, aga ka teede ja internetiühenduse parendamist – ikka selleks, et luua juurde uusi töökohti.

Oma töös lähtusin sellestki, et taotleda suuremate õiguste andmist omavalitsustele. See tähendab eelkõige keskvalitsuse ja omavalitsuste eelarvete muutmist ja maksusüsteemi kohendamist, nii et üha rohkem vallas teenitud rahast jääks valda.

Samuti tuleb silmas pidada, et valla elanike elatustaseme tõus ei tähenda üksnes keskmise palga kasvu, vaid ühtlasi peab tõstma ka vallavalitsuse osutatavate teenuste kvaliteeti ja parandama nende kättesaadavust.

Nendest tulevikuvaadetest lähtudes tegime eelarve revisjoni ning võtsime kasutusele uudseid lahendusi, mis tagavad, et eelarve kulude ja tulude seis on reaalajas kõigile nähtav – nii avalikkusele, volikogule, vallavalitsusele kui ka ametnikele. Samuti esitasime Valga vallale uudsena kaasava eelarve eelnõu selleks aastaks, et suurendada vallaelanike kodanikuaktiivsust ja kogukonnatunnet.

Tegime eelarve revisjoni ning võtsime kasutusele uudseid lahendusi, mis tagavad, et eelarve kulude ja tulude seis on reaalajas kõigile nähtav – nii avalikkusele, volikogule, vallavalitsusele kui ka ametnikele.

Muutsime ka vallavalitsuse struktuuri. Vallavara ja vallahoolduse töötajad koondati ühtsesse teenistusse, senise nelja asevallavanema asemel jäi ametisse kaks. Ümberkorralduste abil tagati kokkuhoid eelmisel aastal umbes 200 000 eurot.

Juhtimisprobleemid aga algavad peaasjalikult omavahelisest suhtlemisest. Vallavalitsuses tähendab see teabe ja andmete edastamist nii vallamaja siseselt kui ka avalikkusele ja volikogule. Kui lähtume eeldusest, et volikogu tegeleb üldisemate ideede ja nende lahendusvariantide väljapakkumisega ja vallavalitsus pigem igapäevaste probleemide lahendamisega, siis sellele vastav suhtlus peab nende vahel ka olema.

Seega edastab valitsus volikogule üldisemaid andmeid ning ettepanekuid, mis on vajalikud pikemat vaadet nõudvate otsuste vastu võtmiseks. Paraku on siin veel pikk tee minna. Volikogu ei pea ega tohigi tegeleda detailsete probleemidega – selleks on palgatud valitsuse liikmed ja ametnikud. Oma igapäevatöös püüdsin sellisest eeldusest ka lähtuda.

400 päeva jooksul tegime investeeringuid mitme miljoni euro ulatuses, et luua alused strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Toetasime osaliselt teede remonti: transiitteede korrastamise käigus said toetust Lõuna tänav, ettevõtlusega seotud teede korrastamiseks Kuperjanovi ja Metsa tänav. Muutsime tolmuvabaks Nurme, Perve, Pärnu, Roosi-Viadukti ja Tööstuse tänava. Alustasime Tartu-Pika tänava ristmiku remondiga. Remontisime Valga kõnniteid, aprilli alul läbiviidud hanke järgi aga hakatakse kruusateid pindama paljudel tänavatel. Eelmise aastal läbi viidud hanke kohaselt pinnatakse sel kevadel kruusateid ka valla maarajoonides.

Jätkasime Valga tööstus- ja ettevõtlusalade taristu nüüdisajastamist, viies lõpule üle miljoni euro maksva projekti. Valga-Valka ühise puhkeala korrastamiseks on puhastamisel Pedeli paisjärved ja Konnaoja liigsest taimestikust ning setetest. Alustasime Valga ujula laienduse ja veekeskuse projekteerimisega.

Linnaruumi kvaliteedi tõstmiseks korrastasime vanu ja ehitasime uusi bussipaviljone, Norra fondist sai aga ligi 400 000 euro suuruse investeeringu linna vanim hoone, niinimetatud kollane maja. See on ainult üks detail, kuidas luua väikelinnale omane kohvikute, väikeste äride ja promenaadidega kesklinn, mis avatud nii kergliiklejatele kui ka jalakäijatele. Valga puhul tähendab see eelkõige linnaruumi alates linnaväravast ehk jaamahoonest, edasi mööda Vabaduse ja Kesk tänavat keskväljakuni, lisaks Pedeli puhkeala. Alustasime ka noortekeskuse projekteerimist. Iidse Ramsi vesiveski konserveerimisse investeerisime ligi 200 000 eurot.

Muutsime ka vallavalitsuse struktuuri. Vallavara ja vallahoolduse töötajad koondati ühtsesse teenistusse, senise nelja asevallavanema asemel jäi ametisse kaks.

Märtsi lõpus andis ehitaja vallale üle Valga perekeskuse Kurepesa hoone, mis läbis põhjaliku uuenduskuuri. Samuti investeerisime Valga Kungla tänava ja Tsirguliina korvpalliväljakute ehitamisse, militaarmuuseumi sõjatehnika varikatustesse, rajasime valla avalikele pakendipunktidele kõva kattega alused ja kalmistutele jäätmepunktid. Õru ja Tsirguliina rahvamajas ning Hargla ja Lüllemäe koolis tegime sisetöid. Ligi 100 000 eurot kulus ajaloolise Hargla kõrtsihoone remondile. Sõlmisime ASiga Valga Vesi sihtfinantseerimislepingu, et ligi 100 000 euro eest rajatakse uusi valgustusi Tsirguliina ja Hargla kooli ümbrusesse.

Eelmise aasta novembris avati Valgas Vabaduse tänaval renoveeritud hoonekompleks, mis sai uueks koduks Priimetsa koolile. Ligi neli miljonit eurot maksma läinud kompleks oli Valga valla viimaste aastate suurimaid investeeringuid. Kui siia lisada Kuperjanovi 12 asuva hoone ehk lõvidega maja valmimine 2020. aasta suvel – sellele anti muinsuskaitseameti aastapreemia –, sai linnakeskus juurde kaks väga väärikat hoonet. Suurte tegudena võib veel mainida Võru tn 5c ja Kuperjanovi 99 hoone lammutamist, et linnaruumi korrastada.

Koostasime valla 2021. aasta esimese lisaeelarve kogumahuga 891 000 eurot, mis sisaldab tasuta hommikusööki lasteaedades käivatele lastele, mänguväljakute uuendustöid, Pedeli puhkeala valgustuse paigaldamist alumise paisjärve juurde, Säde pargi purskkaevu rajamist ja palju muud.

Loomulikult ei ole ülaltoodu täielik nimekiri investeeringutest, kuid püüdsime lähtuda eeldusest, et kõik valla piirkonnad neist osa saaksid. Kui vallaelanikud annavad veel kord meile mandaadi valda edasi arendada, jätkame ülaltoodud põhimõtetega sealt, kus see poliitiliste tõmbetuulte tõttu pooleli jäi.

24.05.2021 28.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto