Suvel kutsutakse üles selgroogu näitama

Veeohutuse stend Boose järve ääres Võrumaal. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Inimeste turvalisuse eest hoolitsevad ametid algatasid ühise teavituskampaania «Sul on selgroogu!», et kutsuda inimesi üles märkama alkoholiga kaasnevat riskikäitumist ja anda praktilist nõu, kuidas kriitilisel hetkel takistada kaaslast joobes peaga rooli istumast või ujuma minemast.

Igal aastal põhjustavad joobes juhid üle saja liiklusõnnetuse, mille tagajärjel inimesed saavad viga või kaotavad elu. Politsei tabab päevas keskmiselt 20 joobes sõidukijuhti ning iga päev tuleb kümneid teateid kahtlase sõidustiiliga autojuhtidest. Eelmisel aastal kasvas veeõnnetuste arv ning juba kolmandat aastat järjest on üle poolte uppunutest tarvitanud alkoholi.

«Politseitöös kuuleme joobes juhte kinni pidades kõikvõimalikke vabandusi, miks purjus peaga rooli istuti. Mõni püüab politseinikku ära rääkida öeldes, et jõi just keefiri või eelmisel õhtul kaks õlut. On ka neid, kes tunnistavad, et olid seltskonnast kõige kainemad, et rooli istuda,» ütles liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe. «Kõrvalseisjad võiksid neis olukordades näidata oma selgroogu ja takistada purjus peaga kaaslasel rooli istumast, et süütuna näivast sõidust ei saaks surmasõit,» märkis ta.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremetsa sõnul kujunes eelmine aasta taasiseseisvumise aja suurima veeõnnetuste arvuga aastaks. Ohtlikud on nii joobes vettekukkumised kui ka ujuma minekud. Vette kukkumiste arv on ajas kasvanud ning peamiseks põhjuseks on olnud taas alkohol.

«Kõik suplemisel uppunud eakad olid eelmise aasta andmete järgi kained ning kõik suplemisel uppunud tööealised omakorda joobes,» lisas Saaremets ning lisas, et üle Eesti on uppunute arv ühtlaselt kasvanud ning veekogudeks tiik, järv, jõgi, meri või kraav.

Joobes mootorsõidukijuhi süül on viimase kolme aasta jooksul kaotanud elu üle kümne inimese aastas. Suvel joobes juhtimisega kaasnevate liiklusõnnetuste arv kasvab, näitab statistika.

«Selle suve liikluspilti võib mõjutada lisaks tavapärastele käitumisharjumustele ka piirangute leevenemine,» ütles transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp.

Inimkannatanutega õnnetusteni viivad erinevad riskitegurid, sealhulgas alkoholi tarvitamine. Alkohol annab Sepa sõnul liigse enesekindluse, vähendab juhi reaktsioonikiirust ja koordinatsioonivõimet, halvendab kiiruse-, aja- ning vahemaadetaju ja võimet neid hinnata.

Vaatamata sellele, et 2020. aastal transpordiameti poolt läbi viidud küsitlusuuringutes hindasid kõik vastanud joobes olles sõiduki juhtimist ohtlikuks, tunnistasid nii mõnedki, et on juhtinud mootorsõidukit alkoholi või narkootilise aine mõju all või istunud autosse, mille rooli keerab joobes juht.

Teavituskampaania annab praktilisi näpunäiteid, kuidas vältida puhkuste ja piirangute leevenemisega seotud alkoholi kuritarvitamist ning märgata seost enda ja kaaslaste riskikäitumisega. «Kui sul on kiusatus nädalavahetustel alkoholi juues lõõgastuda, siis proovi endale töönädala jooksul puhkepause anda. Sellega väldid pingete kuhjumist, mis võib riskikäitumiseni viia, kui oled joonud,» rääkis Peaasi kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.