Tõrva linna omavalitsuslik staatus kinnitati 30. jaanuaril 1992, mis tähendab, et seejärel astus linn omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse.
Tõrva tähistas praeguse staatuse 20. aastapäeva
3. veebruar 2012, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle sündmuse puhul toimub täna, 3.veebruaril algusega kell 18 Tõrva gümnaasiumi aulas pidulik kontsert-aktus, millele järgneb linnapea ja linnavolikogu esimehe vastuvõtt. Üritus on kutsetega.
Tõrva linnapea Agu Kabritsa sõnul on viimased 20 aastat olnud Tõrva linnale murrangulised, nende jooksul on teostatud omavalitsuse, riigi ja Euroopa Liidu rahastusel hulgaliselt investeeringuprojekte, mille tulemusel võib Tõrva linna pidada üheks parima elukeskkonnaga omavalitsuseks Lõuna-Eestis.
«Kohalike omavalitsuste (KOV) üksuste võimekuse indeksi kohaselt oli Tõrva aastatel 2007–2010 kõige parema finantsolukorraga linn Eestis ning KOV-võimekuse üldtabelis paremuselt teine alla 5000 elanikuga omavalitsuste arvestuses,» tõi Kabrits näiteid linna üldiste arengute kohta viimastel aastatel.
2011. aastal tähistas Tõrva linn oma 85. asutamisaastapäeva. 1926. aastal anti lisaks Tõrvale linnaõigused ka Nõmmele, Põltsamaale, Tapale ja Türile.
Tõrvas elab selle aasta 1. jaanuari seisuga 3090 elanikku. Linna sõprusomavalitsused on Lukowi linn Poolas, Essunga ja Timra kommuunid Rootsis, Hemsedali kommuun Norras, Laihia vald Soomes ja Grantsville’i linn USA Marylandi osariigis. Lisaks kuulub Tõrva üle-eestilisse kultuurilinnade võrgustikku.