Äikesega kaasnevad varjatud ohud

Äikesega võivad kaasneda tugevad sajuhood, tuuleiilid ja rahe. Pilt on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Äikest esineb Eestis ligikaudu 20–25 päeval aastas. Piksenooled võivad Eesti inimeste hinges ärevust tekitada maist septembrini, tõdes Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Ivar Jurtšenko. Kuidas käituda, et me ise ja ka meie kodu oleks äikese sähvides võimalikult kindlalt kaitstud?

Oluline on teadvustada, millised nähtused äikesega kaasnevad: kuumalaine, rahe, paduvihm, tugev tuul trombide ja tornaadodeni välja. Mõne loodusnähtuse ilminguga võib kaasas käia meeletu purustusjõud. Näiteks Lõuna-Eestis oli aastate eest juhtum, kus tromb purustas mängeldes kõrgepinge õhuliinid – nagu muuseas.

Raudne reegel ütleb, et mitte mingil juhul ei tohi äikese ajal teha elektritöid. Kui on kuulda kõminat ja silmaga näha sähvivaid välgunooli, on viimane aeg tööriistad käest panna. Välgunool võib anda laengu kuni 200 000 amprit. Tavaline lambipirn vajab põlemiseks vaid 0,3–0,5 amprit. Välgunoole tabamus oleks seega kuni 500 000 korda suurema laenguga. Pole vist raske hoomata, kui traagilised võivad olla tagajärjed.

Päris palju saab ise ära teha, et äikese ajal oleks kodus turvalisem. Kui äike läheneb, on soovitatav kontaktidest välja võtta kõik elektriseadmed. Ärge unustage seinakontaktidesse telefonilaadijad: ka siis mitte, kui kodust lahkute. Äikesepilv võib ohtlikult lähedale jõuda mõne minutiga ja lähitabamuse korral muutub laadija tulepalliks, kandes sädemed ühe hetkega mööda eluruumi laiali. Teie kodu ja lemmikloomad satuvad ohtu. Samamoodi ühendage lahti interneti andmesidekaablid ja vanematel televiisoritel võtke küljest TV-kaablid.

Hoonetele on tark paigaldada piksekaitse süsteemid. Näiteks kinnitada maja külge pikad vardad ehk püüdurid, mis asetsevad hoone tipust kõrgemal. Eluruumides on soovitatav kasutada liigpinge piirikuid, mis maandavad äikesetabamusega kaasneva ülisuure energialaengu. Väline piksekaitsesüsteem kaitseb maja põlengu eest, liigpinge piirikud kaitsevad omakorda elektriseadmeid.

Äikesega ei tohi käia ka vannis või minna väljas veekogu äärde, kuna vesi on hea elektrijuht; kaminasse või ahju teha tuld, sest korstnast välja liikuv soe õhk ja selle laetud osakesed toimivad pikse püüdjana; tekitada tuuletõmmet (soe õhuvool toimib jällegi pikse püüdjana); lauatelefonilt helistada, sest andmesidevõrguga ühendatult helistamine on ohtlik. Eestis on Jurtšenko andmetel teada kaks juhust, kus inimene rääkis äikese ajal lauatelefoniga, kui aga pärast välgunoole sähvatust käis torus pauk, jäi inimene ühest kõrvast kurdiks. Kuna kõrged puud ja mastid toimivad nagu püüdurid, välk leiab need lihtsamini üles ja lööb just sinna, ei tohi äikse ajal ka puude ega mastide alla minna. Samuti on siis ohtlik liikuda lagedal väljal, sest välk leiab inimest tasase maapinna peal märksa lihtsamalt.

Kui piksenoolel on valida, millisesse puusse maanduda, siis lehtpuudest on kõige tõenäolisem ohver tamm ja okaspuudest kuusk – mõlemal on juurestik harali mööda maapinda laiali, pakkudes välgutabamusele rohkelt ühenduspunkte.