Kohtunik: kohus ei saa kunagi absoluutset tõde teada

Kohtunik Annemarie Gerassimov tuli Valga kohtumajja praktikale otse koolipingist ja on sinna jäänud tänaseni. Juuni keskel möödub tal siin töötamise algusest 25 aastat Foto: Arvo Meeks

Annemarie Gerassimov teadis juba Valga gümnaasiumi üheksanda klassi õpilasena, et tahab saada kohtunikuks. Sellist otsust langetama mõjutas teda üks tollal televisioonis jooksnud seriaal. Nii läkski ja mitukümmend aastat hiljem tõdeb ta, et ühegi otsuse õiglus pole selle aja jooksul hingele kripeldama jäänud.

Kohtume Annemarie Gerassimoviga Valga kohtumajas tema teisel korrusel asuvas kabinetis. Laual lebab haamer, mida kohtunik aga oma igapäevatöös ei kasutagi, sest see võiks inimesi ehmatada. «Kui Ameerikas käisin, siis nägin, et seal oli väga intensiivselt haamer kasutuses. Mul aga on endal nii kõlav hääl, et piisab sellest,» tõdeb ta.

Meie kohtusaalides ei näe ka selliseid kihutuskõnesid nagu Hollywoodi filmides, sest neid lihtsalt pole vaja. «Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See, kui hästi kaitsja või prokurör räägib, ei mõjuta lahendit. Me ei hinda kõnet, vaid tõendeid.»