Võrumaal algab soome-ugri filmifestival

LEPM
Copy
Soome-Ugri Filmifestival FUFF.
Soome-Ugri Filmifestival FUFF. Foto: Piret Räni

Selle aasta Soome-Ugri Filmifestival FUFF (Finno Ugric Film Festival) toimub Võrumaal Rõuge vallas Sänna kultuurimõisas 11.–13.juunil 2021.

Tänavuseks teemaks on mitmekesisus, ja seda üsna mitmekesises mõttes – peetakse silmas nii kultuurilist kui ka looduslikku mitmekesisust. Need põimuvad iseäranis loomulikult just loodusrahvaste kultuurides, mida soome-ugri väikerahvad kahtlemata on. Kultuuriline mitmekesisus vajab kiirelt muutuvas, globaliseeruvas maailmas kaitset, just nagu ka looduslik mitmekesisus, neid mõlemaid ohustab tööstusliku laiatarbekultuuri ja ületarbimise vohamine.

FUFF? Mis ja kellele?

FUFF’ile on oodatud soome-ugri kultuuride austajad ja ka filmihuvilised noored, kes soovivad töötubades ise oma filmitegija karjääri alustada. Toimuvad filmivaatamised ja kontserdid, mõttevahetused-seminarid ning õhtused olemised suitsusaunas. See on festival, kus mitte ainult ei vaadata temaatilisi filme, vaid kus elataksegi ugrilastena ugrielu, tunnetatakse loodusrahvaks olemist ning saadakse seejuures eri moel targemaks. Filmiprogrammi on võimalik vaadata ka veebis, kuid paraku suitsusaunas leili visata ja kultuurikaaslastega juttu vesta saab vaid kohapeal. Nii Sännas kohapeal kui veebikinos on võimalik vaadata filme “Viimane liivlane” (rez. Mikko Piela) ja noorte lühidokumentaalfilmide kogumikku mitmekesisuse teemal "Rääkimata lood/Stories Untold", dokumentaalfilmi eesti ungarlastest ning valikuid saami, ungari, eesti, soome ja väikerahvaste programmi lühifilmidest.

Seekordne FUFF on juba kaheksas. FUFF’i algataja ja vedaja on algusest peale olnud ungari päritolu fimitegija Edina Csüllög, kelle ugrijuured on toonud kodunt kaugele ugriasja ajama.

Edina Csüllög tuli noorukina Ungarist Eestisse ning õppis BFM-is rezissööriks. Ja kui siis õppejõud Hagi Šein küsis, millised on tema edasised plaanid, vastas Edina, et tahab hakata korraldama soome-ugri filmifestivali. Mõtte idanemine võttis aega, aga kui ta 2013. aastal Lõuna-Eestisse Võrumaale kolis, kasvas idee kindlaks plaaniks ja sündiski FUFF.

«Meie igapäevaellu on jõudnud küsimus, kuidas me ellu jääme, kui meie kultuuriga seotud looduskeskkond muutub,» ütles festivali kunstiline juht Edina Csüllög. «Ühine filmivaatamine, kohtumine filmitegijatega ja arutelu annab energiat ja inspiratsiooni, et teha midagi oma elus paremaks. Keelt ja kultuuri ei saa vaadata eraldiseisvana, sest kui keskkond muutub talumatuks, lõppeb ka elu selles piirkonnas.»

FUFF on hoopis teistsugune filmifestival, kogukondlik, metsane ja suitsusaunane. Edina mäletab, et Mart Kivastik olla öelnud, et FUFF’il on punase vaiba asemel roheline vaip - see on päris looduse muruvaip.

Mis teeb 2021. aasta festivali eriliseks?

Edina toob välja festivali avafilmi. ““Viimane liivlane” on tõeline leid! Režissöör Mikko Piela film on tehtud 90ndatel, 35 mm filmilindile on püütud dokumentaalkaadrid viimastest liivlastest. Režisöör tuleb ka ise FUFF’ile.”

Mitmekesisuse-FUFF on senistest FUFF’idest enim suunatud noortele ja lastele. Neile on töötoad, kus saab peale filmitegemise ja animatsiooni õppida ka laululoomist ja võru keelt, joogat, käia looduses matkamas ja kuulata aovalguses linnulaulu, meisterdada, savitada, riietele taimetrükki teha ning harjutada tsirkusetrikke.

Õhtuti saab kuulata ugrihõngulist muusikat – 12. juunil esineb Tuulikki Bartosik, teistel õhtutel on oodata üllatusesinejaid.

Hõimurahvaste toidutöötubades on kõigil huvilistel võimalus õppida erinevaid soome-ugri väikerahvaste söögivalmistamise nippe.

Kultuurilise mitmekesisuse olulisuse tunnetust saab kinnistada lõkkeõhtul ja suitsusaunas.

Festivali lõpetuseks on kõik oodatud kaasa mõtlema loodusliku mitmekesisuse vajalikkusele pühendatud seminarile, mille peaesinejad on Aveliina Helm ja Rea Raus. Laupäeva hommikul lükkab festivalikülaliste mõtted lahti vestlusring Hasso Krulliga.

Millises suunas FUFF edasi areneb?

Edina ja ta kaastegutsejate missiooniks on soome-ugri väikeste kultuuride pärandi jäädvustamine ja nende rahvaste kultuuri elujõulisuse toetamine. Fuflased soovivad hõimurahvastele filmikeele kasutamist õpetades ahvatleda neid omakeelset loomingut looma ja oma kultuuride erinäolisust väärtustama. "Film on väga hea formaat kultuuri säilitamiseks ja edasiandmiseks."

Edina unistab, et FUFF saaks toimuda mitte ainult siin Eestis vaid ka eri hõimurahvaste juures Venemaa territooriumil, et soome-ugri kultuurivõrgustik saaks tugevam.

Samuti soovivad Fuflased edendada noorte soomeugri liikumist Eestis, et oleks rohkem seto- ja võrukeelseid filme ning ka teistes eesti põlisrahvaste keeltes ning murretes.

“Kolm aastat tagasi me ostsime Uusvada külakeskuse, selleks et FUFF’il oleks kindel koht, mida päriselt ja pidevalt arendada. Meie plaani järgi saab Uusvadast koht, kus soome-ugri filmitegijad saavad kokku tulla ning üheskoos eesti professionaalidega oma projekte ellu viia. Selline residentuuri moodi asi, see oleks väga võimas ja me töötame selle kallal. Lisaks hakkaksime Uusvadas korraldama laste filmilaagreid ja erinevaid soomeugri kultuurilaagreid. Seal toimuvad ka kohalikke traditsioone kandvad üritused, see on ikkagi külakeskus ja seto aktivistid hoolitsevad selle eest, et kohalik kultuur püsiks,” selgitab Edina FUFF’i tulevikusuundi.

“Olen algusest peale mõelnud, et festival peab toimuma looduses, kuna soome-ugri rahvad on loodusega väga seotud. Need kultuurid justnagu kasvavad oma looduskeskkonnast. Keskkond ja sellega seonduvad tegevused hoiavad keelt ja traditsioonilist kultuuri. Kui keskkond koos vastavate tegevus­viisidega kaob, kaob kõik muu samuti. Kui ollakse sündinud oma rahva esindajana, siis on suur vastutus olla see, kes sa oled. Meid, soomeugrilasi, ei ole siin ilmas just kuigi palju. Iga kultuur kätkeb endas mingit saladust, lugu, mis on ainult selle kultuuri oma ning mis väärib hoidmist. Me püüame sellele hoidmisele kaasa aidata,” räägib Edina Csüllög.

Teine FUFFi vedaja Anti Naulainen lisab: “Kui loodusest kaob mõni loomaliik, kaob maailmast midagi olulist ja eripärast. Samamoodi, kui kaob rahvas, kultuur ja keel, kaob sellega omanäoline mõtlemisviis ja maailmanägemine. Meie tegevuse tagamõte on väärtustada soome-ugri omakeelset filmi ja loomingut. Ka film ja kinokunst on kultuuririkkuse hoidmise vahendid. Väikerahvaste kultuurides on kontakt loodusega paremini säilinud ning see on meile kõigile tähtis, kogu inimkonnale, eriti vaadates, kuhu me liigume. Vanamoodi edasi ei saa, ressursid hakkavad otsa saama. Seega tuleb otsida selliseid alternatiive, mis ei hävita keskkonda ja elupaika.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles