Peipsi järvest korjati mõne päevaga üle 800 vana kalavõrgu

Peipsi järv. Pilt on illustratiivne. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaameti töötajad, kutselised kalurid ja harrastuskalamehed korjasid juuni alguses nelja talgupäevaga Peipsilt kokku ja tõid kaldale üle 700 vana kalavõrgu – sellele lisandub järelevalve käigus kokku korjatud rohkem kui sada võrku.

Keskkonnaameti juhtivinspektor Ivo Kask ütles, et kui tragimistalgute saak ja järelevalve käigus eemaldatud 116 võrku kokku liita, on selle aasta jooksul Peipsist välja toodud juba 847 vana nakkevõrku kogukaaluga peaaegu 10 tonni.

„Lisaks leidsime ka ühe mõrrajada nelja mõrraga Lämmijärvest. Mõrrajada omanik õnnestus meil sellel korral välja selgitada ja mõrrad omanikule tagastada,“ selgitas Kask.

Selleks aastaks on tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talgud Peipsi järvel küll lõppenud, kuid ilmselt leitakse üksikuid vanu võrke suve jooksul veel. Ivo Kase sõnul võib talguid õnnestunuks lugeda, sest kokku kogutud võrkude arv oli päris suur.

„Liikuma läinud järvejää liikus sel kevadel esmalt Peipsi põhja- ja kirdekaldale ja seejärel mõne nädala möödudes tõi tugev tuul allesjäänud jää meie läänerannale. Koos jääga jõudis meie randa ka arvukalt Venemaa poolel püügile asetatud võrke ja seega oli tööd Venemaalt meie randa jõudnud võrkudega rohkem, kui näiteks eelmisel aastal,“ rääkis Kask.

„Suur heameel on selle üle, et meile tuleb igal aastal seda tööd tegema appi palju kutselisi kalureid ja harrastuspüüdjaid – on näha, et puhas järvevesi on kõikidele oluline,“ kiitis Kask.

Talgupäevi ilm ära ei rikkunud ja töö edenes hästi. Suur osa koristustalgutel avastatud püügivahenditest on läinud kaluritel kaduma ebasoodsate ilmastikuolude tõttu. Seepärast loodab keskkonnaamet, et võrgupüügiga tegelevad kalurid käituvad aasta-aastalt vastutustundlikumalt ning ekstreemsete ilmastikuolude ajal püügiga ei tegele.

Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need ohustavad veekogus elavaid kalu, on ohuks veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid. Tormidega kaldale uhtudes on vanad püügivahendid ohuks ka roostikus elavatele veelindudele ja loomadele. Tänapäevad võrgud on valmistatud sünteetilistest materjalidest, mis lagunevad veekogu põhja jäädes aeglaselt ning on võimelised kala kinni hoidma pärast maha jätmist või kaotsiminekust veel pikka aega.

Keskkonnaamet on Peipsi tragimise talguid korraldanud alates 2006. aastast. Selle aja jooksul on avastatud ja kaldale toodud enam kui 10 000 võrku. Kui need võrgud ühte jadasse asetada, oleks jada kogupikkuseks üle 700 kilomeetri.

Talgud toimusid 31. mail, 2. juunil, 7. juunil ja 9. juunil. Nelja päevaga toodi kaldale 731 võrku, kuus püügivahendi ankrut ja neli püügivahendi tähistuslippu. Kaldale toodud püügivahendite kaal oli kokku 8,5 tonni.

Kalurite meeskondi osales tragimistel 13 paatkonda, harrastuskalapüüdjaid kolm paatkonda. Keskkonnaamet oli talgutel väljas kaheksa veesõidukiga. Tragimisel osalejate panus töötundides on ligikaudu 1000 tundi ehk 102 tööpäeva. Veesõidukitega läbiti tragimistel ligikaudu 2300 kilomeetrit.

Päritolumaade arvestuses toodi kaldale kõige rohkem Hiina võrke ehk 380 tükki, Venemaa võrke oli 375, Soome omi 77 ja Eesti raamvõrke 15.