Maarius Suviste: kummardus lava suunas

Maarius Suviste
, reporter
Copy
Maarius Suviste
Maarius Suviste Foto: Kristjan Teedema

Käies hiljuti ühes Lõuna-Eesti kultuurihällis vaatamas, kuidas harrastusnäitlejad uue etenduse tarvis proovi teevad, tekkis juba sealsamas tahtmine öelda aitäh. Juba enne esietendust – enne, kui kõik lõplikult valmis on.

Sest säärane pühendumus ja soov, mis lavalaudadelt vastu vaatas, et suurt ja olulist ära teha, on... Selleks ei olegi õiget sõna, millega seda iseloomustada või mis hästi sobiks.

Peab ikka vägev jõud ja veel vägevam vaim sees olema, et minna nädalas mitu korda proovi – ja mitte tunniks, vaid tundideks. Vahel hommikust õhtuni, kogu nädalavahetus. Proovida ja proovida, otsast alustada ja uuesti teha. Ja nõndaviisi nädalaid, nädalaid, nädalaid. Teinekord ka mitu kuud.

Seda kõike tehakse heast tahtest ja soovist, sageli oma isikliku elu ja pere, igapäevatöö ning muude kohustuste kõrvalt. Aga ju siis tahtmine on nii suur, et jõuab ja saab kõike. Kui ikka väga tahta.

Vaid mõni näide. Hiljuti esietendus Põlva külje all Lutsu teatris Eesti esimene lõõtsamuusikal, kus peale elukutseliste näitlejate teevad kaasa paljud harrastajad ning lisaks lõõtsaorkester. Poolsada inimest publiku ees!

Leidke see aeg! Et vaadata, naerda, mõelda, tunda ja kogeda.

Sel pühapäeval esietendub Otepää lähedal Pühajärve kaldal Kangro talus «Ufod? Päriselt?». Lõbus meelelahutus. Ja nagu ikka, teevad Pühajärve koduteatri uues tükis kaasa harrastusnäitlejad lähemalt ja kaugemalt.

Päev varem ehk sel laupäeval esietendub Otepää kultuurimajas suvitusromaanil põhinev «Unustamatu Ööbiku villa», mida samuti kohalikud eest veavad. Raamatu põhjal kirjutas Otepää teatri jaoks lavatüki valmis taime- ja loodusraamatute autor Mall Värva ja lavastab näitleja Merilin Kirbits. Laval harrastusnäitlejad Otepäält ja veidi kaugemalt.

Rääkides töödest ja tegemistest harrastusteatris, tulevad meelde Merilin Kirbitsa öeldud sõnad: «Poole vähem on aega ja poole rohkem on tööd, sest paljud näitlejad on laval esimest korda ja vajavad pikemat harjutamise aega.» Aga see kõik on seda vaeva enam kui väärt.

Uusi lavastusi, millega just harrastajad oma vabast tahtest ja ajast välja tulevad, on veel ja veel. On tähelepanuväärne, et paljudel säärastel tükkidel on tehtud tööd ja vaeva arvesse võttes pileti hind pigem sümboolne. Või saab suisa tasuta vaatama, kuid see-eest on võimalik toetada teatritegevust.

Tehke seda! Leidke see aeg! Et vaadata, naerda, mõelda, tunda ja kogeda. Seda kõike, mida harrastajad pakuvad.

Tagasi üles